ANTS (kuni 1. juulini 1936 HANS) JUHANI p TREU (ka TREI),

nooremallohvitser(1920).VR II/3, nr 1261/15.09.1920 „8 jalawäe polgukapralile Hans TREU’le hinnates wahwust, mis ülesnäitanud lahingus 12 augustil 1919 a.Djerkowa küla all“.

Sündis 27. (vkj 15.) septembril 1899 Viljandimaa Helme

kihelkonna Koorküla valla Mäe-Keisre talu rentniku peres.

Abiellus11. märtsil 1922 Tallinna Jaani kirikus Olga

Laasiga (1902–1993). Lastetu. Õppis Koorküla vallakoolis.

Siirdus Esimese maailmasõja  ajal elama Tallinna.

Vabadussõjas osales 7. jaanuarist 1919 Tallinna kaitsepataljoni

1. roodus, kust 12. maist viidi formeeritava8. jalaväepolgu

1. roodu. Septembris 1919 määrati rühmaülemaks.

Osales lahingutes Punaarmeega Lõuna-Eestis ja Lätimaal ning

Narva rindel. Sai 6. novembril 1919 Slipatši küla juures haavata.

Vabaduse Ristile lisandusid 10 000 marka, Vabadussõja Mälestusmärk haavatulindiga ja Läti iseseisvuse 10.

aastapäeva mälestusmedal.Jätkas teenistust 8. jalaväepolgus,

kuni selle likvideerimise järel jaanuaris 1921 viidi üle

3. jalaväepolgu VIII pataljoni 3. roodu, mis veebruaris

nimetati ümber 6. rooduks. Oli oktoobrist 1920 allumatuse

pärast Tallinna garnisoni peavahis. Vabastati amnestiaga märtsis 1921. Demobiliseeriti aprillis 1921.

Elas Tallinnas, töötas 1924–1927 A. Rauni puutööstuses, 1928–

1931 tislerina K. Kärti mööblitööstuses ning alates 1931. aastast taas A. Rauni puutööstuses.

1936. aastal andis Tallinna Tööoskusamet talle väljaõppinud

mööbelsepa kutsetunnistuse. Oli Tallinna Eesti

Vabadussõjalaste Liidu ja VRVÜ Tallinna osakonna liige.

Tallinna linna perekonnaseisuametniku otsusega muudeti 1. juulist 1936 senine saksapärane eesnimi Hans eestipäraseks Antsuks.

Alates septembrist 1944 töötas Tallinna raudteedepoos tislerina. Et hoiduda võimalikest repressioonidest, siirdus septembris 1947 tööle maale.

Märtsis 1951 asus taas tislerina tööle Tallinnas, olles algul Harju TK rajooniliidu tööstuskombinaadi mööblitöökojas

ning veebruarist 1956 Harju rajooni tarbijate kooperatiivi

segatööstuskombinaadis. Oktoobris 1964 läks pensionile.

Ehitas Tallinn-Nõmmele Nurme tänavale väikese maja,

kus elas koos abikaasaga ülejäänud elu.

Ants Treu suri 27. juunil 1983 Tallinn-Nõmmel oma kodus. Maetud Tallinna Pärnamäe kalmistule.

EELK Helme koguduse sünnikanne nr 298/1899; Tallinna linna per reg 134: 26; Tallinna linna Nõmme sektori

surmaakt nr 189/ 1893; ERA, f. 673, n. 3, s. 506; ERA, f. 1569, n. 3, s. 2397;EVK 1935: 326;

vennapoeg Ruudi Treu andmed (märts 2008).

Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi direktor