Postimees 1926-1935

 

Koorküla sai uue konstaabli. 7. skp. asus oma ametikohale uus Koorküla konstaabel Jaan Alver, kuna end. konstaabel H. Koljak läks 1. skp. pensionile. J. Alver lõpetas möödunud aastal politseikooli kiirkursuse ja töötas senini Tartumaal. 08.01.1935

 

Valgamaale määrati õpetajaid. Neljapäeval määrati Valga maakoolivalitsuse poolt maa-algkoolidele õpetajad, kus ühel ehk teisel põhjusel vallavolikogud õpet. ei saanud valida. Maakonna tagavara õpetajaks määrati Valli Kahro, Lõve algk. õp. Karl Mets, Taheva algk. Marta Luik, Koorküla algk. Amanda Roomet ja Ilgaste algk. juhat. k. t. Aug. Major. 24.09.1932

 

Valgamaa maksab tulumaksu 8 miljonit. Nagu mujal, nii ka Valgamaal, on vähenenud tulumaks võrreldes eelmise aastaga. Suur protsent maksust on vähenenud maal, kuna seal vastava seaduse põhjal hulk talundeid jäi maksuvabaks. Valga ja Tõrva linnas ning maak. on maksumaksjaid 3072, kelledelt peaks riigikassale laekuma 80.000 kr. Läinud aastal oli Valga maksuameti piirkonnas maksjaid 4120 ja tulumaksu summa 116.000 kr. ümber. Tänavu on maksualuste arv vähenenud 1048 võrra. Väiksemaks maksjaks on Valgamaal koorküla vald. Seal on 23 maksumaksjat, kes on maksustatud 367 kr. Sangastes kui suuremas on 258 maksjat ja neile on määratud 7000 kr. tulumaksu. 07.07.1932

 

Segadused Koorküla veeühingus. Neil päevil revideeris Valga maavalitsuse kultuurtehnik Koorküla veeühingu asjaajamist. Selgus, et veeühinguga pole asjad korras. Pole peetud juhatuse, revisjonikomisjoni ega ka üldkoosolekuid. Ka ühingu arvepidamises valitseb segadus. 13.10.1932

 

Koorküla algkool 100-aastane. Juubelipidustused pühapäeval. Fotol: Koorküla algkooli hoone. Tutvustatakse kooli ajalugu, nimetatakse õpetajaid. Algul õpetati ainult katekismust ja piiblilugu. Praegu töötab kool 6-klassilise algkoolina. 20.05.1933

 

Õpetaja valimine Koorkülas. Hiljuti oli õpetaja valimine Koorkülas. Kandidaate oli kõigest 5, kust valiti Tartu seminari lõpetaja Kull. 11.08.1926

 

Taluomanik korraldab Valgjärve kallast. Sügisel puhastas Koorküla "Utso" taluperemees Peeter Maasik oma talu piiridesse kuuluva legendaarse Valgjärve kaldaosa metsikust võsast. Kevadel asub P. M. sinna kõnniteid rajama ning ilupuid, -põõsaid istutama. Seni oli selle looduslikult väga ilusa järve kallastest pargiks korraldatud vaid väike osa, mis kuulub riigile, kuna enamik kaldaist talude omandus ja korraldamata. 07.02.1935

 

Koorküla määras isikumaksu. Viimasel Koorküla vallavolikogu koosolekul määrati 1935. a. 1935. a. valla isikumaksu liigid 4-8 kroonini. Möödunud aastal ulatasid maksuliigid 5-9 kroonini. 04.02.1935

 

Ingliskeel Koorküla kooli. 31. augustil pidas Koorküla vallavolikogu oma koosolekut. Tähtsama punktina tuli arutusele keele küsimus algkoolis. Otsustati hakata algkoolis õpetama inglise keelt. Järgmise punktina oli toetuse määramine Tõrva keskkoolile, mis ainuke Põhja-Valgamaal. Volikogu otsustas määrata toetust 50 krooni. Koertemaksuks määrati mittetarbekoerale 1.50 ja hagijale 5 kr. 02.08.1934

 

Koorküla ehitab rahvamaja. Käesoleval suvel on Koorküla vallavalitsusel koos põllumeeste seltsiga päevakorral rahvamaja ehitamine. Kavatsetav rahvamaja ehitatakse ümber magasiaidast, kusjuures ehit. peale teine kord. Ehitis läheb maksma umb. 6000 kr. 27.05.1935

 

Koorküla magistraalkraav, mille kallal töötatud juba ligemalt kaks aastat, valmib täielikult 1. aprilliks. Valmiv kraav on ehitatud 2 veeühingu poolt, ning riiklikku toetust on selleks saadud 2100 kr. 25.03.1935

 

Koorküla naisvallavanem lahkub. Neil päevil esitas Koorkülas lahkumispalve senine Koorküla nais-abivallavanem. Lahkumise põhjustas halb tervislik seisukord. 27.09.1934

 

Koorküla saab rahvamaja. Omal ajal omandas Koorküla Asunikkude ja Talupidajate Ühing põllutööministeeriumilt end. Koorküla mõisa telliskivi aida, et seda ümberehitada rahvamajaks. Ühing ei suutnud aga ostuvõlga tasuda, ning nüüd pöörduti palvega valla poole, et see võtaks krundi üle, tingimusel, et rahvamaja ehitatakse olemasoleva plaani järele. Vallavolikogu otsustas ettepaneku jaatavalt ning nüüd on koorkülalastel kindel lootus saada rahvamaja. Ehitustööd läheksid maksma umb. 6000 kr. 02.04.1935

 

Koorküla saab uue meierei. Lähemal ajal alustab Helme piimaühisus Koorkülas, senise vana meierei asemele uue meiereihoone ehitamist, kuna vana hoone ei vasta enam nõuetele. Uus peahoone ehitatakse betoon-kividest ning palju avaram praegusest meiereihoonest. Suuremad ümberehitused viiakse läbi ka Helme peameiereis Tõrvas, kus ehitatakse juurde kaseiinitööstuse ruum ning seatakse korda laboratoorium. 12.08.1935

 

Koorküla sai abivallavanema. Kuna Koorküla naisabivallavanem Marie Kulkin lahkus kohalt, siis oli juba pikemat aega päevakorral uue abi valimine, mis aga ei tahtnud õnnestuda. Nüüd viimasel volikogu koosolekul õnnestus valimine, ning uueks abivallavanemaks valiti Karl Märtson. 23.11.1934

 

Koorküla vald määras makse. Koorküla vallavolikogu oma koosolekul võttis vastu maksumäärad eelolevaks eelarve-aastaks järgmiselt: Isikumaksu normid jäeti endiseks, tööstusmaksu võetakse 2 prots. ja koertemaksu - mitte tarbekoeralt 1 kr. ja jahikoeralt 2 kr. Tuluhindamise komisjon valiti koosseisus: H. Koljak, V. Karu ja E. Karu. 06.02.1936

 

Koorküla vallavalitsusel ei lubatud maad müüa. Valga aj. maavalitsus jättis kinnitamata Koorküla v. v. otsuse müüa vallale kuuluvast "Pärtli" talust osa maad, et saada summasid Koorküla algkooli uue maja ehitamiseks. Maavalitsuse otsus on motiveeritud sellega, et nimetatud koolimaja koht on alles määramataja ehitusplaanid tegemata. 09.06.1936

 

Koorküla veeühing pidas koosolekut. Neil päevil pidas Koorküla 1. veeühing vallamajas oma aasta-peakoosolekut. Võeti vastu mööd. aaasta aruanne ning kinnitati 1935. / 36. a. eelarve. Juhatusse valiti: H. Erman, H. Ilves ja A. Vorst. Revisjoni komisjoni: O. Sotter, A. Püvi ja E. Jürisson. 03.07.1935

 

Koorkülas algas magistraal-kraavi kaevamine. Neil päevil alustati Koorkülas 2 veeühingu magistraalkraavi kaevamisega. Kaevamistööd omandas keegi Saaremaa mees. Häda on kohapeal ainult kraavitööliste puudusega. 10.12.1934

 

Metskondadele uusi nimesid. Põllutööministri käsuga on senine Koorküla metskond nimetatud Taagepera metskonnaks, senine Gorodenko metskond Pernisküla metskonnaks ja Surju metskond Pärnu metskonnaks. 25.04.1935

 

Rahvuspäevad Hummulis ja Koorkülas. Pühapäeval, 26. skp. toimusid Isamaaliidu Hummuli ja Koorküla osakondade rahvuspäevad. Hummuli osak. rahvuspäeva aktusel esines aktusekõnega Isamaaliidu Valgamaa komitee esim. advokaat Uuemaa ja tõrva linnapea viks. Eriti suurejooneliseks kujunes rahvuspäev Koorkülas, kuna toimus ühtlasi ka valla lippude õnnistamine, mida toimetas Helme kog. õp. J. Uustal. Kõnedega esinesid aktusel Valga aj. maavalitsuse esim. J. Saul, Isamaaliidu maak. sekr. Kuks ja Tõrva linnapea, ... 27.01.1936

 

Talu loomadega tules. Ööl vastu tänast põles Koorküla (Valgamaal) Lalsi talus maha Oskar Juhansoni pärandustombu päralt olevad laut, tall ja vankrikuur. Tulle jäi 5 lammast, 1 siga, teravilja jne, kokku kahju 3.000 krooni. 08.06.1935

 

Terve vahtkond juurelõigeteks. 1. mail 1935. a. likvideeritakse Koorküla metskonna Limbi vahtkond, kuna metsa enamus on ära jagatud asunikkudele juurelõigeteks. Vahtkonna restid liidetakse naabrite külge. 16.11.1934

 

Valgamaal algas metsalõikus. 15. skp. algas Koorküla metskonnas riigi metsatööstustes ülestöötatavatel raelankidel töö. Metsaraiumine toimub Raisilla, Luhe, Marjamäe, Kollaspalu, Vastseveski, Mekru, Piiri, Mõisa, Valgjärve, Liivaku, Limbi ja Järve vahtkondade piirides. 18.10.1934

 

1. jaan. läheb Tõrva jsk. Koorküla raiooni konstaabel H. Koljak pensionile tervislikel põhjustel. Samal ajal tal saab täis 36 a. politseteenistuses olemisest, millist teenistusvanust pole saavutanud veel ükski teenistuses olev politseinik, jäädes kogu aja kestel igasuguste karistusteta ja märkusteta. 27.12.1934

 

Henrik Moorson 55-aastane. Homme saab 55-aastaseks Tallinnas "Uus Eesti" toimetuse liige ja end. Eesti Ajakirjanikkude Liidu esimees Henrik Moorson. H. M. sündis 11. nov. 1880. a. Koorkülas Valgamaal. ... 10.11.1935

 

Karl Tren 60-aastane. Sünd. 13. dets. 1874. a. Koorküla v. Viljandimaal talupidajate pojana. Kauemat aega olnud Koorküla vallavanemaks, Helme kiriku vöörmünder ja kirikunõukogu liige, Koorküla vallavolinik, Helme L.-H. Ühisuse liige, Valga Ühispanga nõukogu liige jne. 12.12.1934

 

Kauaaegne õpetaja Koorkülas paiukile. K. Ruut pani 1.aug. õpetaja ameti maha, et vanas eas paiukil rahulisi päevi maitsta, olles töötanud koolipõllul 44 aastat. Tänutundeid avaldasid kohalikud vallaisad. 11.08.1926