SAARE TÕNISEST

 Artikli autor on kasutanud Karula kirikuõpetaja Bornwasseri märkmeid aastast 1795. Tõnis olnud siis 65-aastane mees (sündinud seega 1730. a.?). Nii kirikuõpetaja kui ka külarahvas olnud korduvalt tunnistajaks, et realjuhtudel, kui saksa arstid haigustest jagu ei saanud, suutis Saare Tõnis aidata. Ta ravinud edukalt kopsuhaigusi, parasitaarseid haigusi (paeluss, sügelised), osanud teha maarohtudest segu, mis parmud karjast eemale ajas jne. Ta kasutanud kadakamarju, raudrohtu, kärnkonni jms.
    Saare Tõnise teeneid kasutanud isegi aadlisoost isikud. Siis saanud Tõnis ka head tasu, oma 50 - 75 rubla hõbedas.
    Kord pakutud talle isegi 100 rubla kullas, et ta oma ravisaladused välja räägiks, aga Tõnis ei tahtnud seda teha.
    Õpetaja Bornwasser toob veel ühe märkimisväärse juhtumi, kus marutõbine hunt pures Koorkülas 33 inimest. 20 neist saadeti Valka saksa arsti ravi alla, 13 palunud end aga Saare Tõnise juurde viia. Tulemuseks oli, et saksa arsti ravialused kõik surid (mis tolleaegse meditsiini taset arvestades oli paratamatu), Saare Tõnise patsiendid aga kõik paranesid! Täpsuse mõttes on artiklis toodud kõigi paranenute nimed.
    Kuidas suutis Tõnis 18. sajandil marutõbe ravida? Ta teinud ravialustele terava noa otsaga keele alla täkke ja pannud sinna mingit võiet. Võide koostis ja valmistamisviis jäänudki saladuseks. Kas Tõnis veel mingeid maagilisi vahendeid kasutas, on teadmata.
    Tänapäeva meditsiin kasutab mõnede ravimite keelealust manustamist (nitroglütseriin, testosteroon, östrogeenid, apilac, cocain jt.). Sel puhul satub toimeaine läbi keelealuste veenide otse verre. Toime on kiire ja efektiivne. Tänapäeva meditsiin tuleb marutõve viirusega toime vaid spetsiaalse seerumi korduva süstimise abil.
   On's tõesti olemas marutõve viiruse kasvu pidurdav toimeaine? Või kasutas ka Tõnis mingit immunoloogilist vahendit?
   Minu arvates vääriks Saare Tõnise tegevus detailsemat uurimist. Kõigepealt - kas marutõve ravimise fakt on küllalt tõepärane? Kui on, siis oleks see märkimisväärne sündmus meditsiini ajaloos!

 

  

 

Dr. Ilmar Soomere raamatust "Vaimuelust Eestis"