Kronoloogia (vaja täiendada ja parandada)
3300-3200. eKr Neoliitiline asustus. Koorküla Valgjärvelt on leitud kokku 27 hilise kammkeraamika kildu, mis tulid välja ehitusjäänuste läänenurgast. Tänaseks on saadud Valgjärvelt, savinõukildude oletatavast leiukohast, üks radiosüsiniku dateering ka u aastasse 4000 eKr (K. Virtanen 2005).
Koorküla Valgjärve neoliitilisi ehitusetappe pole praeguse uurimisseisu juures võimalik veel eristada. Esialgu lahutab Valgjärve hilise kammkeraamika ja vaiade dateeringut u 1000 aastat, mis võib viidata mitmele neoliitilisele asustusjärgule.
4.-2. sajand eKr Samuti on tõendeid asustusest, mis jääb ajavahemikku 4.–2. sajand eKr. Seda osa veealusest muistisest on aga seni uuritud vaid põgusalt, puuduvad isegi dateeringutele vastavad leiud.
6.-7. sajand Koorküla Valgjärve järveasula leiumaterjalis esinev I aastatuhande teise poole käsitsi vormitud keraamika, kokku üle 300 killu, on seni arvukaim leiuliik sellelt asulakohalt.
7-11. sajand Koorküla heinamaalt leitud rauast käärid kuulusid nooremasse rauaaega.
1190 Loodi Saksa Ordu.
1202 (kuni 1237) Loodi Mõõgavendade Ordu liivi, läti ja eesti hõimude alistamiseks.
1224 Valgamaa vallutamine sakslaste poolt.
7.05.1226 Koorküla nimi esmakordselt kirjalikus allikas (Tartu piiskopi kiri) kujul „terra Kyriania“.
1237 (kuni 1562) Mõõgavendade Ordu ühines Saksa Ordu Liivimaa haruga ja nimetati Liivimaa orduks.
1248-1535 kuulus Koorküla ala Karksi footkonda. Esimene foogt oli Hermann.
1310-1315 Lõuna-Eesti näljahäda.
1329 Leedulaste sõjakäik Sakalasse, Helme ümbrusse, tõenäoliselt ka Koorkülla.
1454 Esimene mõis Sakalas.
25. juulil 1487 Ordumeister Johann Freitag vom Loringhofe läänistas Helmolt v. Qwernem'ile Valgjärve mõisa (höff tor Blancken see), Koorküla (Kuerkull) küla ja 2 tükki heinamaad.
1489 Riia munga Siegberti poolt kirja pandud õe-venna abielu käsitlev traagiline lugu. Muistend olevat teada olnud juba 1300. a (A. Hupel)
1514 Johann von Qwernem müüb Koorküla mõisa Aleff Anrepile.
1516 Aleff Anrep ostab Aitsra mõisa.
1518 aasta teatel on Corkülli mõis Valgjärve ääres maha jäetud ehk sellest legendid Valgjärve vajunud mõisast.
1518 Wolter von Plettenberg annab Valgjärve mõisa aseme ja Koorküla mõisa Aliff Anrepile.
1542 Koorküla mõisa omanik Helmich Anrep, Aliffi poeg.
1543 Kirja on pandud Koorküla mõisa piirikivide täpsed asukohad.
1553 Koorküla mõisa omanik Johann Anrep, Helmichi poeg.
1560 Härgmäe/Oomuli lahing, 2. august
1561 Poola aeg (ka 1562-1625)
5.03.1562 Liivimaa Ordu lõpetas tegevuse, alistus Poola kuningale.
1561, 1566, 1571 katkuaastad
1601-1603 Katk, suur näljahäda, suur külm.
1624 Andmed Koorküla mõisa kohta (Liivimaa maarevisjon).
1625 Asu mõis kuulus Härgmäe (Ergeme) mõisakompleksi, Rootsi kuningas Gustav Adolf II andis mõisa Wilhelm de la Barrele.
1626 Koorküla mõisa omanik Helmich Anrep, Johanni poeg.
1629 Rootsi aeg (1629-1699)
1630 Andmed Koorküla mõisa kohta (Liivimaa maarevisjon).
1638 Andmed Koorküla mõisa kohta (Liivimaa maarevisjon).
1640 Pärimuse kohaselt käis juba 1640. aastal järve põhjast kadunud mõisat otsimas kohalik mõisnik Wolfgang Heinrich von Anrep, kes selleks puhuks oli Venemaalt tuukrid kohale kutsunud.
1641 Helme kihelkonna mõisate nimekirjas Koorküla mõisa kõrvalmõis Asu.
1654 Asu mõisa omanikuks saab Georg von Zeddelmann.
1670 Koorküla mõisa omanik Wolf Heinrich Anrep, Johanni poeg.
1681 Liivimaal kaotati pärisorjus.
1684 Mõisad taasriigistati
1691 Koorküla allikate ravitoimele juhtis tähelepanu Tartu Ülikooli arstiteaduse professor Lars Micrander.
1695-1697 Suur näljahäda.
1700 Asu rendimõisa omanik Kaspar Friedrich von Zeddelmann.
1702 Hummuli lahing, 29. juuli
1710 Vene tsaariaeg
1710-1712 Katku suri Koorkülas 81 inimest.
1712 Koorküla ja Asu mõisa vakuraamat (3 lehte).
1718 Koorküla Valgjärve põhjas peituvaid ehitisjäänuseid käis oma silmaga vaatamas Burtnieki kirikuõpetaja Vorhoff.
1719 Ehitati uus Jaki kõrts (sõja ajal hävines?)
1724 Koorküla rendimõisa omanik Wilhelm Völkersahm
1725 Koorküla (rendi)mõisa omanik Peter von Rüdiger
1732 Koorküla mõisa omanik Gertrud Helene Freytag von Loringhoven
1759 Koorküla ja Asu mõisa omanik Georg Kustav von Gersdorff.
1764 Põles maha Asu mõisa härrastemaja.
1779 Koorküla mõisa omanik Moritz Friedrich von Gersdorff, Georg Kustavi poeg.
1795 Koorküla ja Asu mõisa 5 hingerevisjon.
1805-1806 Koorküla mõisa vakuraamat.
1809-1820 Koorküla ja Asu mõisa revisjoni aktid (73 lehte).
1811 Koorküla ja Asu mõisa 6 hingerevisjon.
1818-1819 Koorküla ja Asu mõisa revisjoni aktid (42 lehte).
1818 Koorküla ja Asu mõisa omanik Peter von Möller.
26.03.1819 Pärisorjuse kaotamine Liivimaal. Väljakuulutamine 1820.a.
1820 Koorküla ja Asu mõisa vakuraamat (18 lehte).
1826 Koorküla ja Asu mõisa omanik Henriette von Goliewsky.
1826 Perekonnanimede panek. Koorküla ja Asu mõisa hingerevisjon (vaherevisjon).
1833 Koorküla kool Laanemetsa talus.
1834 Koorküla ja Asu mõisa 8 hingerevisjon.
1840 Jeti (Jetti) esmamainimine Helme koguduse meetrikas.
1843 Koorküla kool Aalu talus.
1850 Koorküla ja Asu mõisa 9 hingerevisjon.
1856 Koorküla kooli juhatajaks ja koolmeistriks tuli Otto Ruud.
1857 Koorküla kool Jetis, Vana-Pärtle talus.
1858 Koorküla ja Asu mõisa 10 hingerevisjon.
1866 Moodustati Koorküla vald.
1866 Vallavanem Juhan? Eiber.
1866 Esimeseks taluomanikuks (Laksi talu) on märgitud Jürri Oskar Leebikust.
1866 Heinrich Emil von Stryk päris Arrase (Arakste) mõisa.
1867 Koorküla ja Asu mõisa omanik Heinrich Emil von Stryk.
1868 Mõis müüs 13 vakutalu.
1877 Koorküla kool Pärtle talus, uus koolimaja Koorküla-Aitsra tee ääres, ehituse alguseks on märgitud 1875. a.
1879-1883 Helme-Tõrva apostliku õigeusu koguduse jumalateenistused Asu mõisa härrastemajas, samas ka kirikukool.
1879 Vallavanem Johan Thomson.
1888 Vallavanem Peedo Päss.
1894 Koorküla ja Asu mõisa omanik Harry Oskar Karl von Stryk.
1895 Koorküla kooli juhatajaks ja koolmeistriks sai Karl Ruut.
1895 Koorküla kooli juurde ehitati ait.
1898 Asu mõisa põllult leiti kündmisel vanema pronksiaja õlgkirves.
1900 Koorküla ja Asu mõisa omanik Harry von Stryk elab Arrase mõisas.
1901 Koorküla kooli juurde ehitati tall.
1901 Vallavanem R. Sulsinberg.
1902 Koorküla kooli juurdeehitus, koolimaja ehitati pikemaks.
1914 Suri Koorküla, Asu ja Arrase mõisa omanik Harry Oskar Karl von Stryk.
28.06.1914-11.11.1918 I Maailmasõda
1916 Harry Oskar Karl von Stryki lesk Helene Emilie Beata (sündinud Mellin) abiellus Tartus Helmut Gurlandiga. Kinnitati Koorküla ja Asu mõisa päranduse jagamine neljale Harry Oskar Karl von Stryki pojale.
1917-1921 Vallavanem Hans Ilves.
10.1917-25.02.1918 Enamlaste terrorirežiim
1717-1818 Saksa okupatsioon Eestis.
14.02.1918 Võeti vastu uus kalender.
24.02.1918 Kuulutati välja Eesti Vabariik.
19.11.1918 Saksamaa tunnustas Eesti iseseisvust.
28.11.1918-3.01.1920 Vabadussõda
29.11.1918 Venemaa Punaarmee vallutas Narva.
10.10.1919 Eesti Vabariigi tehing Koorküla ja Asu mõisa riigistamiseks.
1919 Metsaülem Ado Riik.
11.02.1921 Koorküla läks Viljandi maakonna alt Valga maakonda.
14.08.1921 Koorküla ja Asu mõisa omandas Eesti Vabariik.
1922-1928, 1930-1934 Vallavanem Jaan Vuin.
1928-1930 Vallavanem Hendrik Erman.
1923 Koorküla valda kuulusid järgmised külad: Asu as., Keisre, Koorküla as., Linsi, Metsa, Pikre.
1923 Koorküla kooli juhataja Karl Luther.
1923 Koorküla vallas 840 elanikku, 77 majapidmist.
18.12.1924 Loodi Koorküla kaitseliit
1925 Koorküla vallamajasse telefon.
1925 Koorküla koolimaja juurde ehitati puukuur ja saun.
1927 Koorküla Udsu taluomanik Oskar Maasik tõi esimesena Koorkülla raadio.
1928 Koorküla kooli juhataja Karl Kurvits, kool 6-klassiline.
1928 Koorküla metsaülem Karl Arro.
1.01.1929 Minnakse üle Vene mõõtudelt meetermõõtudele.
ca 1930 Segastel asjaoludel põles maha Aitsra mõis.
1930 Koorküla metsaülem Jüri Jaanson.
1931 Koorküla kooli juhataja Eduard Paap.
1933 Koorküla metsaülem August Vaher.
21.05.1933 Koorküla kooli 100. aasta juubeliaktus koolimajas, õpilaspidu rahvamajas.
1934 Koorküla kooli juhataja Albert Narusk.
1934-1939 Koorküla vallavanemaks valiti Jaan Inno.
1934 Koorküla vallas 753 elanikku
9.08.1936 Avati Koorküla vanadekodu.
1937 Koorküla kooli juhataja August Jõgi.
13.03.1938 Asutati Koorküla Maanaiste Selts.
1.04.1939 Kaotati Koorküla vald, ühines Helme vallaga.
1.09.1939-2.09.1945 II Maailmasõda
17.06.1940 NSVL okupeerib Eesti
5.07.1941 - 6.12.1941 Saksamaa okupeerib Eesti
1944? Põletati täielikult või osaliselt järgmised talud:
Anipõlde, Utsu, Koka, Linsi, Jääva, Raudsepa.
19.09.1944 NSVL okupeerib Tõrva ja selle ümbruse.
1944-1945 Koorküla kooli juhataja Helvi Jõemets.
1944-1949 Koorküla Mittetäielik Keskkool
1944-1950 Koorküla Põllumajanduslik Ühistu
1944-1960 Koorküla 7-klassiline kool
1945-1947 Koorküla kooli direktor Oskar Pehk.
13.09.1945 Koorküla külanõukogu külad: Koive, Holdre, Keisri, Koorküla, Linsi, Jeti, Pikre, Asu, Mäeküla.
1945-2000 Koorküla metskond
1945-1960 Koorküla külanõukogu
1947-1950 Koorküla kooli direktor Elfriide Kallistratova.
5.09.1948 Kolhoos „Lenini Tee“, esimees Juhan Kais.
4.04.1949 Kolhoos "Võidu Tee", esimees Ernst Napast.
20.04.1949 Kolhoos "Pioneer", esimees Robert Naaris.
21.04.1949 Kolhoos "Uus Asu", esimees Jaan Liiving.
22.04.1949 Kolhoos "Töörahva Võit", esimees Arnold Lemberg.
26.04.1949 Kolhoos "Ühisjõud", esimees August Aab.
1950-1959 Koorküla kuulus Tõrva rajooni koosseisu.
17.03.1950 Kolhoos „Võit“, esimees Hans Rätsep.
1950-1952 Koorküla kooli direktor Elfriide Saar.
12.12.1950 Ühinesid kolhoosid „Uus Elu“, „Pioneer“ ja „Võidu Tee“.
15.12.1950 Kolhoos "Lenini Tee", esimees Arnold Lemberg.
1952-1958 Koorküla kooli direktor Viktor Kurvits.
1956-1961 Koorküla 7-aastane Kool
1958,1960 Koorküla Valgjärve arheoloogiline uurimine J. Seliranna juhatusel.
1958-1960 Koorküla kooli direktor Arvo Orn.
7.04.1960 "Lenini Tee" kolhoos liideti Tõrva sovhoosiga.
1960 Koorküla 7-klassiline kool muudeti Koorküla algkooliks.
1960-1970 Koorküla algkooli direktor Senta Tikker.
5.06.1964 moodustatakse Koorküla looduskaitseala (Valgjärv ja koos teda ümbritseva metsaga 300 m kaugusel järve kaldast).
10.03.1970 "Võit" kolhoos liideti Hummuli sovhoosiga, algul "Võit" osakond, hiljem Valgjärve osakond.
1970 Koorküla algkool kaotati, maja lammutati hiljem.
19.03.1971 Helme külanõukogust liideti Hummuli külanõukogule 4051 ha suurune maa-ala. Hummuli külanõukogu alla läksid Aitsra ja Jeti küla, piir enam-vähem piki Õhne jõge.
1983 Lammutati Koorküla koolimaja.
1984,1988,1989. a viidi Koorküla Valgjärvel Seliranna juhatusel uuesti läbi uuringud, kusjuures 1988. a osalesid ekspeditsioonil Rootsi allveearheoloogid. Järve põhjas leiti juurde uusi vaiadega kaetud alasid ning võeti puiduproove. Uued radiosüsiniku dateeringud sattusid pisut nooremasse aega kui 1958. a omad. Seega muutus Valgjärve järveasula dateering suhteliselt pikaks, s.o 6.–9. sajandini.
1984 Leiti esimene ühepuupaat Koorküla Valgjärvest.
1989 Leiti teine ühepuupaat Koorküla Valgjärvest.
31.07.1993 Koorküla kooli kokkutulek Koorküla rahvamajas, esimene kodukandipäev.
13.04.1993 Moodustati osaühing OÜ Valgjärve.
1.01.1999 Kaotatakse Koorküla metskond.
9.12.1999 Lõpetati OÜ Valgjärve Agro tegevus, viimane üldkoosolek.
1999 Koorküla Valgjärve uurivad Soome allveearheoloogid.
2000 Helme valla Koorküla külas elas 72 inimest ja Hummuli valla Jeti külas 150.
2003 Koorküla Valgjärve uurivad Soome dendroloogid (Joensuu ülikooli Dendrokronoloogia laboratooriumi arheoloogid).
2003 Hummuli valla Jeti külas elas 175 inimest.
17.08.2006 Viies kodukandipäev
2007 Koorküla rahvamaja renoveeritud.
31.12.2011 Koorkülas elab 2011. a rahvaloenduse andmetel 164 inimest: Jeti külas 122 ja Koorküla külas 42.
11.08.2012 Jeti küla ajaloo- ja pärandipäev Järvesilma turismitalus Virtsjärve ääres. Mälestuskivi avamine endise Koorküla kooli asukohas.
2013 180 aastat Koorküla kooli algusest.
17.08.2013 Koorküla kooli kokkutulek rahvamajas. Esimesest kokkutulekust on möödunud 20 aastat.
2015 Koorküla Valgjärve allveemälestist uurib Kalle Virtanen doktoritööna, abiks Zagrebi Ülikooli, Helsingi Ülikooli ja Metropolia ülikooli teadlased, eeltöö tegi Tartu Ülikooli doktorist Andres Tvaurist.
7.05.2016 Koorküla esmamainimisest möödub 790 aastat.