Kronoloogia (vaja täiendada ja parandada)

 3300-3200. eKr          Neoliitiline asustus. Koorküla Valgjärvelt on leitud kokku 27 hilise kammkeraamika kildu, mis tulid välja ehitusjäänuste läänenurgast. Tänaseks on saadud Valgjärvelt, savinõukildude oletatavast leiukohast, üks radiosüsiniku dateering ka u aastasse 4000 eKr (K. Virtanen  2005).

Koorküla Valgjärve neoliitilisi ehitusetappe pole praeguse uurimisseisu juures võimalik veel eristada. Esialgu lahutab Valgjärve hilise kammkeraamika ja vaiade dateeringut u 1000 aastat, mis võib viidata mitmele neoliitilisele asustusjärgule.

4.-2. sajand eKr          Samuti on tõendeid asustusest, mis jääb ajavahemikku 4.–2. sajand eKr. Seda osa veealusest muistisest on aga seni uuritud vaid põgusalt, puuduvad isegi dateeringutele vastavad leiud.

6.-7. sajand                 Koorküla Valgjärve järveasula leiumaterjalis esinev I aastatuhande teise poole käsitsi vormitud keraamika, kokku üle 300 killu, on seni arvukaim leiuliik sellelt asulakohalt.

7-11. sajand    Koorküla heinamaalt leitud rauast käärid kuulusid nooremasse rauaaega.

1190    Loodi Saksa Ordu.

1202 (kuni 1237) Loodi Mõõgavendade Ordu liivi, läti ja eesti hõimude alistamiseks.

1224    Valgamaa vallutamine sakslaste poolt.

7.05.1226    Koorküla nimi esmakordselt kirjalikus allikas (Tartu piiskopi kiri)  kujul „terra Kyriania“.

1237 (kuni 1562)  Mõõgavendade Ordu ühines Saksa Ordu Liivimaa haruga ja nimetati Liivimaa orduks.

1248-1535 kuulus Koorküla ala Karksi footkonda. Esimene foogt oli Hermann.

1310-1315    Lõuna-Eesti näljahäda.

1329    Leedulaste sõjakäik Sakalasse, Helme ümbrusse, tõenäoliselt ka Koorkülla.

1454    Esimene mõis Sakalas.

25. juulil 1487             Ordumeister Johann Freitag vom Loringhofe läänistas Helmolt v. Qwernem'ile Valgjärve mõisa (höff tor Blancken see), Koorküla (Kuerkull) küla ja 2 tükki heinamaad.

1489    Riia munga Siegberti poolt kirja pandud õe-venna abielu käsitlev traagiline lugu. Muistend olevat teada olnud juba 1300. a (A. Hupel)

1514    Johann von Qwernem müüb Koorküla mõisa Aleff Anrepile.

1516    Aleff Anrep ostab Aitsra mõisa.

1518    aasta teatel on Corkülli mõis Valgjärve ääres maha jäetud ehk sellest legendid Valgjärve vajunud mõisast.

1518    Wolter von Plettenberg annab Valgjärve mõisa aseme ja Koorküla mõisa Aliff Anrepile.

1542    Koorküla mõisa omanik Helmich Anrep, Aliffi poeg.

1543    Kirja on pandud Koorküla mõisa piirikivide täpsed asukohad.

1553    Koorküla mõisa omanik Johann Anrep, Helmichi poeg.

1560    Härgmäe/Oomuli lahing, 2. august

1561    Poola aeg (ka 1562-1625)

5.03.1562   Liivimaa Ordu lõpetas tegevuse, alistus Poola kuningale.

1561, 1566, 1571  katkuaastad

1601-1603    Katk, suur näljahäda, suur külm.

1624    Andmed Koorküla mõisa kohta (Liivimaa maarevisjon).

1625    Asu mõis kuulus Härgmäe (Ergeme) mõisakompleksi, Rootsi kuningas Gustav Adolf II andis mõisa Wilhelm de la Barrele.

1626    Koorküla mõisa omanik Helmich Anrep, Johanni poeg.

1629    Rootsi aeg (1629-1699)

1630    Andmed Koorküla mõisa kohta (Liivimaa maarevisjon).

1638    Andmed Koorküla mõisa kohta (Liivimaa maarevisjon).

1640    Pärimuse kohaselt käis juba 1640. aastal järve põhjast kadunud mõisat otsimas kohalik mõisnik Wolfgang Heinrich von Anrep, kes selleks puhuks oli Venemaalt tuukrid kohale kutsunud. 

1641    Helme kihelkonna mõisate nimekirjas Koorküla mõisa kõrvalmõis Asu.

1654    Asu mõisa omanikuks saab Georg von Zeddelmann.

1670    Koorküla mõisa omanik Wolf Heinrich Anrep, Johanni poeg.

1681    Liivimaal kaotati pärisorjus.

1684    Mõisad taasriigistati

1691    Koorküla allikate ravitoimele juhtis tähelepanu Tartu Ülikooli arstiteaduse professor Lars Micrander.

1695-1697    Suur näljahäda.

1700   Asu rendimõisa omanik Kaspar Friedrich von Zeddelmann.

1702    Hummuli lahing, 29. juuli

1710    Vene tsaariaeg

1710-1712       Katku suri Koorkülas 81 inimest.

1712    Koorküla ja Asu mõisa vakuraamat (3 lehte).

1718    Koorküla Valgjärve põhjas peituvaid ehitisjäänuseid käis oma silmaga vaatamas  Burtnieki kirikuõpetaja Vorhoff.

1719    Ehitati uus Jaki kõrts (sõja ajal hävines?)

1724    Koorküla rendimõisa omanik Wilhelm Völkersahm

1725    Koorküla (rendi)mõisa omanik Peter von Rüdiger

1732    Koorküla mõisa omanik Gertrud Helene Freytag von Loringhoven

1759    Koorküla ja Asu mõisa omanik Georg Kustav von Gersdorff.

1764    Põles maha Asu mõisa härrastemaja.

1779    Koorküla mõisa omanik Moritz Friedrich von Gersdorff, Georg Kustavi poeg.

1795    Koorküla ja Asu mõisa 5 hingerevisjon.

1805-1806      Koorküla mõisa vakuraamat. 

1809-1820      Koorküla ja Asu mõisa revisjoni aktid (73 lehte).

1811    Koorküla ja Asu mõisa 6 hingerevisjon.

1818-1819      Koorküla ja Asu mõisa revisjoni aktid (42 lehte).

1818    Koorküla ja Asu mõisa omanik Peter von Möller.

26.03.1819     Pärisorjuse kaotamine Liivimaal. Väljakuulutamine 1820.a.

1820    Koorküla ja Asu mõisa vakuraamat (18 lehte).

1826    Koorküla ja Asu mõisa omanik Henriette von Goliewsky.

1826    Perekonnanimede panek. Koorküla ja Asu mõisa hingerevisjon (vaherevisjon).

1833    Koorküla kool Laanemetsa talus.

1834    Koorküla ja Asu mõisa 8 hingerevisjon.

1840    Jeti (Jetti) esmamainimine Helme koguduse meetrikas.

1843    Koorküla kool Aalu talus.

1850    Koorküla ja Asu mõisa 9 hingerevisjon.

1856    Koorküla kooli juhatajaks ja koolmeistriks tuli Otto Ruud.

1857    Koorküla kool Jetis, Vana-Pärtle talus.

1858    Koorküla ja Asu mõisa 10 hingerevisjon.

1866    Moodustati Koorküla vald.

1866    Vallavanem Juhan? Eiber.

1866    Esimeseks taluomanikuks (Laksi talu) on märgitud Jürri Oskar Leebikust.

1866    Heinrich Emil von Stryk päris Arrase (Arakste) mõisa.

1867    Koorküla ja Asu mõisa omanik Heinrich Emil von Stryk.

1868    Mõis müüs 13 vakutalu.

1877    Koorküla kool Pärtle talus, uus koolimaja Koorküla-Aitsra tee ääres, ehituse alguseks on märgitud 1875. a.

1879-1883      Helme-Tõrva apostliku õigeusu koguduse jumalateenistused Asu mõisa härrastemajas, samas ka kirikukool.

1879    Vallavanem Johan Thomson.

1888    Vallavanem Peedo Päss.

1894    Koorküla ja Asu mõisa omanik Harry Oskar Karl von Stryk.

1895    Koorküla kooli juhatajaks ja koolmeistriks sai Karl Ruut.

1895    Koorküla kooli juurde ehitati ait.

1898    Asu mõisa põllult leiti kündmisel vanema pronksiaja õlgkirves.

1900    Koorküla ja Asu mõisa omanik Harry von Stryk elab Arrase mõisas.

1901    Koorküla kooli juurde ehitati tall.

1901    Vallavanem R. Sulsinberg.

1902    Koorküla kooli juurdeehitus, koolimaja ehitati pikemaks.

1914    Suri Koorküla, Asu ja Arrase mõisa omanik Harry Oskar Karl von Stryk.

28.06.1914-11.11.1918   I Maailmasõda

1916    Harry Oskar Karl von Stryki lesk Helene Emilie Beata (sündinud Mellin) abiellus Tartus Helmut Gurlandiga. Kinnitati Koorküla ja Asu mõisa päranduse jagamine neljale Harry Oskar Karl von Stryki pojale.

1917-1921       Vallavanem Hans Ilves.

10.1917-25.02.1918       Enamlaste terrorirežiim

1717-1818       Saksa okupatsioon Eestis.

14.02.1918      Võeti vastu uus kalender.

24.02.1918      Kuulutati välja Eesti Vabariik.

19.11.1918      Saksamaa tunnustas Eesti iseseisvust. 

28.11.1918-3.01.1920   Vabadussõda

29.11.1918     Venemaa Punaarmee vallutas Narva.

10.10.1919     Eesti Vabariigi tehing Koorküla ja Asu mõisa riigistamiseks.

1919    Metsaülem Ado Riik.

11.02.1921     Koorküla läks Viljandi maakonna alt Valga maakonda.

14.08.1921     Koorküla ja Asu mõisa omandas Eesti Vabariik.

1922-1928, 1930-1934       Vallavanem Jaan Vuin.

1928-1930       Vallavanem Hendrik Erman.

1923    Koorküla valda kuulusid järgmised külad: Asu as., Keisre, Koorküla as., Linsi, Metsa, Pikre.

1923    Koorküla kooli juhataja Karl Luther.

1923    Koorküla vallas 840 elanikku, 77 majapidmist.

18.12.1924      Loodi Koorküla kaitseliit

1925    Koorküla vallamajasse telefon.

1925    Koorküla koolimaja juurde ehitati puukuur ja saun.

1927    Koorküla Udsu taluomanik Oskar Maasik tõi esimesena Koorkülla raadio.

1928    Koorküla kooli juhataja Karl Kurvits, kool 6-klassiline.

1928    Koorküla metsaülem Karl Arro.

1.01.1929       Minnakse üle Vene mõõtudelt meetermõõtudele.

ca 1930          Segastel asjaoludel põles maha Aitsra mõis.

1930    Koorküla metsaülem Jüri Jaanson.

1931    Koorküla kooli juhataja Eduard Paap.

1933    Koorküla metsaülem August Vaher.

21.05.1933     Koorküla kooli 100. aasta juubeliaktus koolimajas, õpilaspidu rahvamajas.

1934    Koorküla kooli juhataja Albert Narusk.

1934-1939    Koorküla vallavanemaks valiti Jaan Inno.

1934    Koorküla vallas 753 elanikku

9.08.1936      Avati Koorküla vanadekodu.

1937    Koorküla kooli juhataja August Jõgi.

13.03.1938    Asutati Koorküla Maanaiste Selts.

1.04.1939    Kaotati Koorküla vald, ühines Helme vallaga.

1.09.1939-2.09.1945   II Maailmasõda

17.06.1940     NSVL okupeerib Eesti

5.07.1941 - 6.12.1941      Saksamaa okupeerib Eesti

1944?            Põletati täielikult või osaliselt järgmised talud:

Anipõlde, Utsu, Koka, Linsi, Jääva, Raudsepa.

19.09.1944     NSVL okupeerib Tõrva ja selle ümbruse.

1944-1945      Koorküla kooli juhataja Helvi Jõemets.

1944-1949      Koorküla Mittetäielik Keskkool

1944-1950      Koorküla Põllumajanduslik Ühistu

1944-1960      Koorküla 7-klassiline kool

1945-1947      Koorküla kooli direktor Oskar Pehk.

13.09.1945     Koorküla külanõukogu külad: Koive, Holdre, Keisri, Koorküla, Linsi, Jeti, Pikre, Asu, Mäeküla.

1945-2000      Koorküla metskond

1945-1960      Koorküla külanõukogu

1947-1950      Koorküla kooli direktor Elfriide Kallistratova.

5.09.1948       Kolhoos „Lenini Tee“, esimees Juhan Kais.

4.04.1949       Kolhoos "Võidu Tee", esimees Ernst Napast.

20.04.1949     Kolhoos "Pioneer", esimees Robert Naaris.

21.04.1949     Kolhoos "Uus Asu", esimees Jaan Liiving.

22.04.1949     Kolhoos "Töörahva Võit", esimees Arnold Lemberg.

26.04.1949     Kolhoos "Ühisjõud", esimees August Aab.

1950-1959      Koorküla kuulus Tõrva rajooni koosseisu.

17.03.1950     Kolhoos „Võit“, esimees Hans Rätsep.

1950-1952     Koorküla kooli direktor Elfriide Saar.

12.12.1950     Ühinesid kolhoosid „Uus Elu“, „Pioneer“ ja „Võidu Tee“.

15.12.1950     Kolhoos "Lenini Tee", esimees Arnold Lemberg.

1952-1958      Koorküla kooli direktor Viktor Kurvits.

1956-1961      Koorküla 7-aastane Kool

1958,1960      Koorküla Valgjärve arheoloogiline uurimine J. Seliranna juhatusel.

1958-1960      Koorküla kooli direktor Arvo Orn.

7.04.1960      "Lenini Tee" kolhoos liideti Tõrva sovhoosiga.

1960    Koorküla 7-klassiline kool muudeti Koorküla algkooliks.

1960-1970      Koorküla algkooli direktor Senta Tikker.

5.06.1964       moodustatakse Koorküla looduskaitseala (Valgjärv ja koos teda ümbritseva metsaga 300 m kaugusel järve kaldast).

10.03.1970    "Võit" kolhoos liideti Hummuli sovhoosiga, algul "Võit" osakond, hiljem Valgjärve osakond.

1970    Koorküla algkool kaotati, maja lammutati hiljem.

19.03.1971     Helme külanõukogust liideti Hummuli külanõukogule 4051 ha suurune maa-ala. Hummuli külanõukogu alla läksid Aitsra ja Jeti küla, piir enam-vähem piki Õhne jõge.

1983    Lammutati Koorküla koolimaja.

1984,1988,1989. a viidi Koorküla Valgjärvel Seliranna juhatusel uuesti läbi uuringud, kusjuures 1988. a osalesid ekspeditsioonil Rootsi allveearheoloogid. Järve põhjas leiti juurde uusi vaiadega kaetud alasid ning võeti puiduproove. Uued radiosüsiniku dateeringud sattusid pisut nooremasse aega kui 1958. a omad. Seega muutus  Valgjärve järveasula dateering suhteliselt pikaks, s.o 6.–9. sajandini.

1984    Leiti esimene ühepuupaat Koorküla Valgjärvest.

1989    Leiti teine ühepuupaat Koorküla Valgjärvest.

31.07.1993    Koorküla kooli kokkutulek Koorküla rahvamajas, esimene kodukandipäev.

13.04.1993    Moodustati osaühing OÜ Valgjärve. 

1.01.1999     Kaotatakse Koorküla metskond.

9.12.1999     Lõpetati OÜ Valgjärve Agro tegevus, viimane üldkoosolek.

1999    Koorküla Valgjärve uurivad Soome allveearheoloogid.

2000    Helme valla Koorküla külas elas 72 inimest ja Hummuli valla Jeti külas 150.

2003    Koorküla Valgjärve uurivad Soome dendroloogid (Joensuu ülikooli Dendrokronoloogia laboratooriumi arheoloogid).

2003    Hummuli valla Jeti külas elas 175 inimest.

17.08.2006    Viies kodukandipäev

2007    Koorküla rahvamaja renoveeritud.

31.12.2011   Koorkülas elab 2011. a rahvaloenduse andmetel 164 inimest: Jeti külas 122 ja Koorküla külas 42.

11.08.2012   Jeti küla ajaloo- ja pärandipäev Järvesilma turismitalus Virtsjärve ääres. Mälestuskivi avamine endise Koorküla kooli asukohas.

2013            180 aastat Koorküla kooli algusest.

17.08.2013    Koorküla kooli kokkutulek rahvamajas. Esimesest kokkutulekust on möödunud 20 aastat.

2015    Koorküla Valgjärve allveemälestist uurib Kalle Virtanen doktoritööna, abiks Zagrebi Ülikooli, Helsingi Ülikooli ja Metropolia ülikooli teadlased, eeltöö tegi Tartu Ülikooli doktorist Andres Tvaurist.

7.05.2016     Koorküla esmamainimisest möödub 790 aastat.