Loodus

(vajab parandamist ja täiendamist)

Algus raamatust „Valgamaa. Maadeteaduslik, tulunduslik ja ajalooline kirjeldus. 1932

Künkliku moreenmaastikuga Koorküla jääb Sakala kõrgustiku lõunaossa. Kõrgustiku aluspõhjaks on liivakivi, mille paljandeid on näha Koorküla koobaste juures ja Õhne jõe orus. Õhne jõe orgu loetakse üheks kaunima loodusega piirkonnaks. Õhne jõgi näitab selgesti Sakala kõrgustiku madaldumise suunda. 94 km pikkune Õhne jõgi algab Veisjärvest, suundub algul lõunasse, pöörab Lätimaalt (4 km) tagasi ja suubub Võrtsjärve. Jõe üldlang on 62 m. Valgala 573 km². Jõku jõe alguseks on kaks kraavi, üks Vilgjärvest, teine Virtsjärvest. Jõku jõe pikkus on 30 km ja valgala 82,6 km². Jõku jõgi suubub Õhne jõkke. Veel algab Kadastiku järvest Pedeli jõgi. Õhne jõe orgu lõhestavad mitmed väiksemad orukesed: Antse, Ingaste, jt.

Koorküla ja Hummuli piiril on vahelduva reljeefiga seljastik, ulatudes 75-100 m üle merepinna. Seljakute vaheliste lohkude kõrgus on 65-85 m ümp. Suur kõrgendik on lai voorekujuline Aniksemäe seljak. Seal asuvad Lintsi küla talud ja põllud. Roodeviku seljak ulatub Utsu ja Valgjärve vahele, seal asub Utsu järve org, Jääva järv. Jääva järv jääb Õhne jõe veepiirist 15 m kõrgemale. Edasi tulevad seljakud nimedega Kuremägi, Laksimägi, Lüllemägi ja Kullamägi. Aniksemäe seljakust põhja ja kirde pool Koorküla veskini ja Asumõisa  mõisani levib lai Aalu tasandik. Asumõisa juures on taas suur seljak – Puura mägi (86 m ümp). Ida poole jääb Pikre küngastik. Seljakuid nimetatakse ka väikevooreteks, need on mannerjää peatumise jäljed. Väljasulav moreen, liiv ja kruus kuhjus kõrgeks kuplite ja seljakute rägastikuks.

Koorküla lõunaosas on suured metsad ja laaned, vaheldudes soode ja rabadega. Ülekaalus on männimetsad, järgnevad kuusikud ja segametsad. Metsades on Koorküla suuremad mäed:  Sikamägi (79,4 m ümp), Kõrgemägi, Savimägi, jt.

Koorküla Valgjärve juures asub Emasoo, Nihu järve lähedal Kõrgependre soo, Läti piiri ääres Musta Härja soo, Õhne jõe ääres Otikse soo.

Maavaradest leidub Koorkülas liiva, kruusa, turvast, veidi savi, ravitoimega mineraalvett, ehituskive.  Liiva ja kruusa kaevamine  Vuula karjäärist on praeguseks lõpetatud.

Taimedest on huvitavamad liigid: järv-lahnarohi, tömbileheline ja punakas penikeel, ujuv ja lamedaleheline jõgitakjas.

Koorküla järvede kalad: haug, ahven, kiisk ?, luts, latikas, linask, särg, roosärg, koger, lepamaim ?, viidikas ?, angerjas ?, mudamaim.

Järvedes ja jõgedes elutseb jõevähk.

Loomastik: halljänes, hunt, ilves, kährik, kärp, kobras, metskits, metssiga, mutt, mügri, nirk, nugis, orav, karu, punahirv, põder, rebane, saarmas, siil, tuhkur, valgejänes.

Linnustik: (Rein Mikk, Olev Merivee).

Koorküla Valgjärvel ja selle lähimas ümbruses loendatud 80 liiki linde.

Koorküla metsas asuval 14 km pikkusel loendusrajal on loendatud 68 liiki linde.

Koorkülas on kohatud kokku 151 liiki linde. Haruldasemad ja huvitavamad liigid: järvekaur, tuttpütt, kühmnokk-luik, jääkoskel, herilaseviu, roo-loorkull, väike-konnakotkas, kalakotkas, tuuletallaja, väikepistrik, lõopistrik, metsis, põldvutt, väikehuik, tait, suurkoovitaja, söödikänn, kalakajakas, jõgitiir, mustviires, kodukakk, händkakk, kõrvukräts, karvasjalg-kakk, jäälind, siniraag, kolmvarvas-rähn, must-lepalind, kõrkja-roolind, tiigi-roolind, rästas-roolind, vööt-põõsalind, väike-kärbsenäpp, musttihane, jt.

Koorküla metsade kaart. 

koorkyla metsandik.jpg