VALGJÄRVE    ASULA

Tekst ja foto Valga muuseumi vitriinist. Muuseumi loal pildistas Rein Mikk.

 

 Valgjärve potikillud.jpg

 Koorküla Valgjärve asula paiknes järve poolsaare tipust jätkuval veealusel seljandikul, mille sügavus oli 1-4 m. 1958. a allveearheoloogilisel uuringutel leiti seljandikult üksteisega risti olevaid okaspuupalke. Mõnede palkide otsaossa oli tahutud risti läbiminev ava püst- ja ristpalkide omavaheliseks ühendamiseks. Palkide vahel asus alaosas teritatud poste ja peenemaid vaiasid. Need palgijäänused pärinevad muistsest vaiehitisest. Hooned paiknesid veepinnast kõrgemal asuval platvormil ehk parvel. Asula jäänuste juures leiti peaaegu terve savinõu, mille servas on augukesed ja savinõukilde. 1984. a leiti lisaks keskmise rauaaja savinõukildudele ka 27 kildu neoliitilisest savinõudest, mis võivad pärineda III aastatuhandest e.Kr. 1989. a uuringutel leiti järve läänekaldalt postid, kisklauad ja lõhestatud prussid, mis pärinevad ehitusjäänusteni ulatunud sillast. Leiti savinõu põhjaosa ja 10 kildu ning arvatav härjaraud, loomade joogiküna ja kaks savist võrguraskust. Ka ühepuupaat ehk ruhe. Majad rajati keset järve, et otsida vaenlaste eest kaitset. Siia võis varjuda rikas vanem koos oma suguvõsaga. Kaitseks vaenlase vastu või võidu puhul vaenlase üle on järve tipus olnud allikasse ohverdatud 2 odaotsa.