Kolhoos „Uus Asu“

VAMA.535.1.1-17

Täiendatud 10.02.2011

   „Uus Asu“ oli neljas  kolhoos Koorkülas. Asu-Pikre külla asutatava kolhoosi asutamiskoosolek toimus 20. aprillil 1949. aastal Asu külas „Asu“ talus. Kohal oli 10 meest ja üks naine, lisaks veel EK(b)P Helme valla komitee volinik Arnold Lillimägi ja Helme valla TK esimees Aleksander Saaremets. 

   Juhan Solomi ettepanekul pandi kolhoosile nimi „Uus Asu“ ja Johan Riit ettepanekul valiti esimeheks keskharidusega Jaan Liiving. Aseesimees, majandusjuhataja, laohoidja, aidamees ja kassapidaja oli Johannes Horn. Hiljem valiti aseesimeheks Hans Kase.

   Kolm päeva hiljem peeti  üldkoosolek „Ritsu“ talus. Kolhoosi liikmeteks võeti 10 üksiktalupoega koos nende perekonnaliikmetega. 3. mai üldkoosolekul viibis 25 kolhoosi liiget. Arveametnikuks valiti Valdek Roop. Põllumajandus Pangalt otsustati paluda 25 000 rbl laenu. Keskteraviljasalve Valga varumispunktist sooviti laenata 1 tonn nisuseemet, 1 t odraseemet ja 5 t kaeraseemet.

   29. mail otsustati kolhoosi lehmad paigutada Ala-Pikre, Mäe-Pikre, Tiiveli, ja Männiste lautadesse. Algul valiti loomakasvatus-farmide juhatajaks Hans Rätsep, hiljem Ernst Jürisoo, siis Jaan Liiv. 16. oktoobriks oli kolhoosil 47 lüpsilehma ja 17 mullikat. Hobuseid algul ühistallidesse ei paigutatud, talveks aga Tiiveli, Kirsipuu, Ainveri ja Ritsu tallisesse. Kanu kolhoosil ei olnud, sest ettepanekut „iga pere toogu kolhoosile üks kana ja üks lammas“ ei täidetud. Septembriks oli kolhoosil ostetud 6 lammast ja oktoobriks 40 kanatibu.

   Maad oli kolhoosil algul 243 ha, sellest põllumaad 145 ha. Loomade arv: hobuseid 16, veiseid 19. 9.veebruaril 1950. a juba maad 630 ha, sellest põllumaad 364 ha, heinamaad 136 ha, karjamaad 60 ha ja metsa 15 ha. Loomi: hobuseid 48, veiseid 65, lehmi 41, lambaid 11, sigu 12, kodulinde 41. Loomad olid paigutatud 4 talli ja 7 lauta. Kolhoosil oli 3 aita ja 2 teraviljakuivatit. Loomakasvatuses töötas 4 lüpsjat-karjatalitajat, 2 karjatalitajat-karjakut, 1 seatalitaja ja 4 tallimeest. Liha müüdi 436 kg, piima 36.021 kg, ühe lehma kohta saadi 1334 kg piima.

   Kolhoosis oli 1949. a peresid 35, elanikke 87. Töövõimelisi mehi 24, naisi 14.

   Töövahenditeks oli 25 hobuatra, 29 äket, 15 heinaniidumasinat, 16 hobureha, 8 viljalõikamise masinat, 1 kartulivõtumasin, 36 vankrit ja 36 rege 43 tööhobusele. 1949. aastal saadi talirukist 510,3 ts (10 ts/ha), suvinisu 194,6 ts (9,7 ts/ha), otra 240,4 ts (10 ts/ha), kaera 1385 ts (8,7 ts/ha) ja kartuleid 736,1 ts (81,7 ts/ha). Teravilja, puhastamata, kokku 2361 ts.

   Ühe normipäeva eest saadi 0,71 kop, 5,6 kg teravilja, 6 kg põhku, 0,23 kg suhkrupeeti.

   Juba 22. jaanuaril 1950. aastal tehti ettepanek ühineda „Ühisjõud“ kolhoosiga. See kiideti heaks 9. veebruaril 1950. aastal toimunud üldkoosolekul. Siis oli kolhoosis 35 peret 87 inimesega. Kolhoosi liikmeid ca 67. Üldkoosolek „Ühisjõu“ kolhoosiga toimus 17. märtsil 1950. aastal, kolhoosi uueks nimeks valiti „Võit“. Seega eksisteeris kolhoos „Uus Asu“  11 kuud ja 28 päeva.