Kolhoos „Ühisjõud“

(vaja täiendada)

VAMA.535.1.18-40

            Kolhoosi asutamise üldkoosoleku protokoll puudub. Tõenäoliselt toimus see 26. aprillil 1949. aastal. Samal päeval oli ka juhatuse koosolek. Kolhoosi nimeks sai „Ühisjõud“ ja esimeheks valiti August Aab. August Aab vabastati esimehe kohalt 19. septembril 1949. a ja saadeti Kehtnasse kolhoosiesimeeste 2-aastalistele kursustele. Kohusetäitjaks valiti Karl Märtson ja aseesimeheks jäi Jaan Inno.

            Teisteks ametimeesteks määrati: aseesimeheks Jaan Inno, karjafarmide brigadiriks Oskar Sotter, laohoidjateks Karl Märtson ja Johannes Kalmus. Hiljem sai karjabrigadiriks Jaan Inno ja laohoidjaks Kusta Vester. Kolhoosi keskus oli algul Ala-Jeti talus, hiljem Sirk Minna maja kahes toas.  Aprillis 1949 oli kolhoosis 19 töötajat, aasta lõpuks 36.

            Loomi oli 1949. aasta lõpuks: veiseid 57, nendest lehmi 34, sigu 24, lambaid 18, hobuseid 44 ja kodulinde 40. Nendega pidi hakkama saama 3 lüpsjat-karjatalitajat, 2 karjatalitajat-karjakut ja 3 tallimeest.

            Saagikus oli järgmine: talinisu 10, talirukis 11,7, suvinisu 11,8, oder 13,1 ja kartul 103,9 ts/ha. Töö tehti ära 38 tööhobusega.

            Vara oli ühistatud kokku: hobuadrad 35, äkked 33, vedruäkked 25, heinaniidumasinad 14, hoburehad 9, viljalõikamismasinad 4, kartulivõtumasinad 5, vankrid 34, reed 36, jne.

            Miinimumnormipäevadeks oli 125 normtööpäeva aastas. Kokku töötas kolhoosis 1949. aastal 53 inimest. 10 inimest ei täitnud normipäevade miinimumi, 6 inimest ei teinud ühtegi normipäeva.

            Peresid 37, elanikke 106. Töövõimelisi mehi 23, naisi 34.  Maad oli ~ 859 ha.

Üldkoosolek ühinemiseks „Uus Asu“ kolhoosiga toimus 17. märtsil 1950. aastal, kolhoosi uueks nimeks valiti „Võit“. Seega eksisteeris kolhoos „Ühisjõud“ 11 kuud ja ~23 päeva.