Põllumajanduslik artell „Võit“ (kolhoos „Võit“)

VAMA.535.1.41-228

(Vaja täiendada)

   Kolhoosi „Uus Asu“ ja „Ühisjõud“ ühinemiskoosolek oli 17. märtsil 1950. aastal Koorküla koolimajas.  Uue kolhoosi nimeks valiti „Võit“.  Kohal oli 24 Uus-Asu ja 28 „Ühisjõud“ kolhoosi liiget. Kohal oli ka Helme valla EK(b)P sekretär Hanson. Esimeheks valiti Hans Rätsep, aseesimeheks Karl Märtson, arvepidajaks Valdek Roop, kassapidajaks ja farmide juhatajaks Jaan Inno. 1. brigaadi brigadiriks määrati Uno Riit  ja 2. brigaadi brigadiriks Eduard Lehtla. Kolhoos registreeriti 1. aprillil 1950. a. Kolhoosi keskuseks sai Lukandi maja.

   Kolhoosi territooriumil (1489 ha) elas 1950. a 73 peret 167 inimesega. Töövõimelisi mehi oli 43 ja naisi 41. Kolhoosi oli antud 88 lehma, 74 siga, 67 lammast, 326 kana ja 101 hobust. 88 tööhobusega hariti osa 812 ha põllust. Kolhoosi oli antud 41 hobuatra, 30 heinaniidumasinat, 25 looreha, 58 vankrit ja 59 rege, jne. Veised oli paigutatud 10 lauta, sead kahte lauta, hobused 10 talli. Oli 7 aita, 6 viljakuivatit, sepikoda ja kanala. Lüpsjaid-karjatalitajaid oli 10, karjatalitajaid-karjaseid 8, vasikatalitajaid 3, seatalitajaid 3, lambatalitajaid 3, linnutalitajaid 3, tallimehi 10. Farmibrigadir oli Jaan Liiv.

1950. aastal toodeti talinisu 70,6 ts, talirukist 1739,4 ts, suvinisu 360,1 ts, otra 230,5 ts, kaera 1259,2 ts, kartuleid 4039,4 7s, jne. Loomade arv: veiseid 167 (lehmi 88), sigu 74, lambaid 67, kodulinde 326, hobuseid 101 (tööhobuseid 88). Liha müüdi 2495 kg, piima 150599 kg, võid 1631 kg ja kanamune 4480 tk. Piima saadi aastas lehma kohta 1751 kg.

1950. a tootmistulemuste järgi anti ühe normipäeva eest 4,5 kg teravilja, 7 kg söödapõhku, 3,58 kg kartulit, 0,65 kg põhku, 4,26 kg aasaheina ja raha 3 rbl 50 kop.  

   Kolhoosi esimehed: 1950-1953 Hans Rätsep, 1953-1954 Eduard Sloog, 1954-1962 Jaan Inno, 1962-1964 Alfred Kuus, 1964-1970 Mihkel Paas.

 Kolhoosi raamatupidajad: 1950-1963 Valdek Roop, Irma Soovik, Milli Saar.  

Farmide juhatajad: Jaan Inno, Jaan Valgre.

Brigadirid (1. brigaad): Uno Riit, Jaan Kõgel, Ernst Jürisoo, Paul Heldma, Hans Rätsep, Vambola Aan.

Brigadirid (2. brigaad): Eduard Lehtla, Elmar Mikk, Eduard Sloog, Ado Laidvee, Mattheas Mati-Paul, Ado Laidvee, Eduard Sloog, Laine Liiv, Ado Laidvee, Arved Laidvee, Marie Koskor.

Postiljonid: Hans Kase, Arnold Horn, Heino Abolin, Pauliine Sloog, Vaike Uuspõld, Erna Peterson, Ella Mikk, Anne Uuspõld, Ella Mikk, Karl Märtson.

Metsavahid: Johannes Kalmus, Arved Laidvee, Eduard Markson.

Agronoomid: Priimägi, Lembit Kõivistik, Lembit Nurmsi, Vello Inno, Marie Tiirak.   

   1951. a otsustati ehitada kolhoosi keskus. Traktoribrigaadi brigadiriks sai Erik Vahtre. Sloog Eduard saadeti kolhoosiesimeeste kursustele ja tema asemele määrati brigadiriks Ado Laidvee. Kolhoos sai ka veoauto. 1953. a hakati ehitama uut karjalauta. Karjalauta monteeriti tuuleturbiiniga veepump, mis pumpas vett betoonist paaki. Kolhoosile anti EKP Tõrva Rajoonikomitee poolt punalipp heade töösaavutuste eest. Miinimumnormipäevade arv tõsteti meestele  120-lt 180-le. 25. juulil 1954. aastal valiti kolhoosi esimeheks Jaan Inno. 12 kolhoosi liiget premeeriti pullvasikaga. 1955. a hakati ehitama elektriliini Koorküla veski juurest farmideni. Hakati ehitama sealauta. Arutati veiselauda ehitamist. Suvised tööajad: 6-9, 11-14, 16-19. 1956. a otsustati osta traktor koos haakeriistadega. Kolhoos sai Koorküla veski omanikuks. Möldriks sai August Inno. 1957. a oli kolhoosil 3 veoautot GAZ-51. Rahaline käive oli üle miljoni rubla (1.040.390.-rbl). Normipäevade miinimum tõsteti meestel 250-le. Plaanis ehitada kanala. 1958. a hakkas elektrik Leevi Tamme ehitama liini Koorküla koolini. Helme MTJ anti 4 traktorit ja haakeseadmed, viljapeksumasin, kombain. 1959. a valmis kontor-elamu.

   1960. a saadi kalamajanduse plaan 5 järve kohta: Koorküla Valgjärv, Jääva järv, Utsu järv, jt – kalu lubati noodaga püüda ja ülemuseks määrati Arved Laidvee. Hakati tagasi ostma kolhoosile müüdud hooneid. Hakati palka maksma. 1960. a seoti veel rukist vihku, 500-lt vihult maksti 30 rbl. Kolhoosi kehakultuurikollektiivi esimees oli Heino Väikene. Abiraamatupidajaks valiti Edgar Kase. 1960. a käive (tulu ?) oli 1.874.089 rbl. 1961. a otsustati hakata ehitama ait-kuivatit. Kolhoosi partorg oli Vello Mets. Elektritöid  koolis hakkas tegema Jaan Nõmmsalu. Osteti mootorsaag „Druzba“. 7-tunnine tööpäev, kell 8-12, 14-19. Raamatupidaja Valdek Roop sai abiliseks  Irma Sooviku. Uueks partorgiks tuli Visnapuu. 1962. a võeti ekspluatatsiooni 4-korteriga elamu. 1963. a hakkas raamatupidajaks Irma Soovik. 1965. a hakati ehitama sigalat. 1966. a alustati 8 korteriga elamu ehitamist. 1968. a mindi üle 5-päevasele töönädalale. 1969. a oli raamatupidaja Milli Saar. 1969. a sai valmis vasikalaut 180-le vasikale.

   Kolhoos oli eelkõige loomakasvatuse kallakuga. 1969. a oli kolhoosil 360 veist (lüpsilehmi 159) ja 334 siga. Lammaste ja kodulindude pidamine lõpetati 1963. a. Kolhoosimaa suurus oli 1685 ha, sellest põldu 752 ha, heinamaad 203 ha, karjamaad 157 ha ja metsa 271 ha. Masinaid oli järgmiselt: traktorid 14, veoautod 7, kombainid 3. Alles oli veel 25 hobust. Kolhoosis oli 81 peret, kolhoosi liikmeid 119, inimesi kokku 173.

   10. märtsil 1970. a likvideeriti kolhoos ja ühineti Hummuli sovhoosiga. 20 aastast jäi puudu üks nädal.