Kolhoos „Võidu Tee“

VAMA.446.1.6-13

            Helme valda Koorküla k/n Mäekülla (Mäe küla) asutati 4. aprillil 1949. aastal uus kolhoos. Asutamise koosolek oli Ala-Matsi talus. Kohal oli 18 inimest, kellel olid juba avaldused kolhoosi astumiseks antud. Osa võtsid Helme TK esimees Saaremets ja      EK(b)P Helme vallakomitee sekretär J. Kaat.  Koosolekut juhatas E. Napast ja protokollis H. Puhvel. Kolhoosi nimeks valiti „Võidu Tee“ ja esimeheks Ernst Napast.

            Arveametnikuks valiti Hans Puhvel, kes oli ka kassapidaja ja laohoidja. Kolhoosi keskuseks otsustati võtta Ala-Matsi talu. 17. aprillil oli teine üldkoosolek ja siis otsustati võtta 10.000 rbl laenu väetiste ostmiseks, 10.000 sööda ja seemne ostmiseks, 25.000 loomade ostmiseks, 5.000 hoonete remondiks. 2.000 väikeinventari muretsemiseks ja 1.000 kontori sisustamiseks. Brigadiriks valiti Adolf Starast. Tööajad määrati järgmised: töö 6-9, puhkeaeg 9-11, töö 11-14.30 puhkeaeg 14.30-16.30, töö 16.30-20.30. Naistel lubati tööle tulla 1 tund hiljem ja lahkuda õhtul 1 tund varem, samuti lõunale 1 tund varem.

            Üleskutsele „annetage loomi kolhoosile“ reageeriti nii, et kolhoosile toodi 11 kana, ca 50 tibu, 10 lammast ja 2 vasikat.

            16. oktoobril 1949. a valiti kolhoosi arveametnikuks Õilme Sommer, kes käis vahepeal kursustel ja jätkas siis sellel ametil kuni 21. juunini 1950.  Järgmine arveametnik oli Jaan Koovit. Algul oli karjafarmi juhataja esimehe Ernst Napasti abikaasa. Seadus seda ei lubanud ja uueks valiti Helju Starost.

            1949. a saagi järgi otsustati ühe normipäeva eest anda töötasuks 3 kg heina, 4 kg põhku, 1 kg aganaid, 2 kg aluspõhku, 1 kg rukist, 0,5 kg nisu ja 0,75 kg otra.

            16. veebruaril 1950.a valiti uueks kolhoosi esimeheks August Vissor. Kursustel oleku ajal asendas teda Jaan Tomson.

Aastaaruannete andmed 1949 ja 1950. a (1950 sulgudes):

Peresid 24(36), elanikke 57(61), mehi 15(16), naisi 15(17).

Lüpsjaid-karjatalitajaid 2(2), karjatalitajaid-karjakuid 1(1), seatalitajaid 1(1), linnutalitajaid 1(1), tallimehi 3(3).

Saagid: (talinisu 30,9 ts 14,0 ts/ha), talirukis 286 ts - 8,9 ts/ha (515 - 15,6), suvinisu 189 ts – 9,9 ts/ha (185 - 8,5), oder 126 ts – 10,5 ts/ha (147 -  8,6), kaer 142 ts – 11,9 ts/ha (313 -  5,8), segavili 696 – 8,5 ts/ha (178 - 3,7), tatar 11,3 ts – 2,2 ts/ha (2,3 - 7,7), kokku teravilja 1450 ts (1372). Kartul 708 ts – 86,4 ts/ha (1335 – 93,7), liha 338 kg (1244), piim 12.454 kg (23.989), ühe lehma kohta 849 kg aastas (1351).

Loomade arv: Veised 35 (48), nendest lehmi 16 (18), sigu 10 (18), lambaid 16 (22), kodulinde 75 (109), hobuseid 21 (22), nendest tööhobuseid 18 (18).

Masinaid: Hobuadrad 17 (20), äkked 29 (29), heinaniidumasinad 7 (6), hoburehad 6 (6), viljalõikusmasinad 3 (2), kartulivõtumasinad 2 (2), vankrid 11 (9), reed 13 (16).

Hooned: tallid 1 (2), laudad 5 (3), (vasikalaudad 2), aidad 5 (4), (sepikoda 1, rehela 2).

Maad kolhoosil (ümmardatult) 514 ha (540), sellest põldu 278 ha (287), heinamaad 90 (93), karjamaad 66 ha (62), metsa 42 ha (59).

12. detsembril 1950. aastal otsustasid ühineda kolm kolhoosi: „Uus Elu“, „Pioneer“ ja „Võidu Tee“. Uue kolhoosi nimeks sai „Uus Elu“. Esimeheks valiti Oskar Jakobson.