Kolhoos "Lenini Tee" 1948-1950

Kolhoos „Lenini Tee“ 1948-1950

VAMA.523.1.18-35

             Koorküla Põllumajandusliku Artelli initsiatiivil toimus 5. septembril 1948. aastal Koorküla külanõukogu ruumes uue kolhoosi asutamiseks üldkoosolek.  Koosoleku juhatajaks valiti Karl Laul ja protokollijaks Jaan Loormann. Kohal oli ka Valga maakonna TK esimees Tomberg ja EK(b)P komitee liige Simul. Kolhoosi nimeks valiti „Lenini Tee“. Tombergi ettepanekul valiti kolhoosi esimeheks Juhan Kais, aseesimeheks Jaan Loormann. Kolhoosi keskuseks valiti Siimu talu.

            Arveametnikuks ja kassapidajaks valiti Johannes Kurvits. 24. septembril otsustati võtta Riigipangast laenu 5000 rbl loomatoidu muretsemiseks ja jooksva remondi tegemiseks. Moodustati kaks põllutööbrigaadi, I brigaadi brigadiriks valiti Jaan Joamets ja II brigaadi brigadiriks Oskar Lillimägi. Laohoidja oli Jaan Lillinurm. 13. detsembrist otsustati ühe põllutööbrigaadiga hakkama saada, brigadiriks jäi Oskar Lillimägi. Varsti Lillimägi vabastati ja uueks määrati Jaan Joamets. Kassapidajaks sai Eduard Laiakask.

            29. mail 1949. aastal valiti kolhoosi esimeheks Jaan Loormann ja aseesimeheks Peeter Tiivel, arveametnikuks väljastpoolt kolhoosi Albert Karolin. Karjafarmi juhataja oli Minna Johanson. 16. oktoobril otsustati rajada õunapuuaed Tuule talu maaalale, selleks osteti 25 istikut.

            27. oktoobril 1949. aastal ei olnud kolhoosil arveametnikku. Otsustati vabastada kolhoosi esimees Jaan Loormann esimehe ametist ja võtta tööle arveametnikuna. Uueks kolhoosi esimeheks valiti Voldemar Adamson. 15. novembrist1949. a alates oli põllutöö brigadiriks Karl Laul, 12. oktoobrist 1950. a Theodor Veri. Karjafarmi juhatajaks määrati Feliks Junkur.

             1949. aasta aruande järgi oli kolhoosis 30 peret, elanikke 91. Tööealisi mehi 23 ja naisi 18. Loomakasvatuses töötas 3 lüpsjat-karjatalitajat, 2 karjatalitajat-karjast, 1 vasikatalitaja,  1 lambatalitaja, 1 linnutalitaja, 1 mesinik ja 3 tallimeest.

            1949. a toodeti talirukist 374,7 ts (8,0 ts/ha), suvinisu 263,5 ts (10,3 ts/ha), otra 183,6 ts (7,7 ts/ha), segavilja 927,7 ts (8,8 ts/ha), kaera 55 ts (11 ts/ha),  kokku 1827 ts. Kartuleid saadi 756,1 kg (50,4 ts/ha), liha toodeti 436 kg, piima 41.947 kg. Ühe lehma aastatoodang oli 1310 kg.

            1949. aasta lõpuks (sulgudes 1948.a) oli kolhoosil 75(27) veist (nendest 31(12) lehma), 15 siga, 45(7) lammast, 62 kodulindu, 8(2) mesilasperet ja 39(30) hobust (tööhobuseid 32(29). 

            Põllutöödeks oli kasutada üks veoauto, 24 hobuatra, 3 teraviljakülvikut, 11 heinaniidumasinat, 11 hobureha, 3 viljalõikamismasinat, 2 kartulivõtjat, 20 vankrit ja 19 rege.

             Hooneid oli järgmiselt: talle 3, lehmalautu 3, vasikalautu 1, lambalautu 1, kanalaid 1, 2 aita, 3 viljakuivatit ja 3 rehelat.

             Kolhoosil oli maad 601,8 ha, sellest põllumaad 350,5 ha, heinamaad 108,5 ha, karjamaad 54,1 ha ja metsa 43,1 ha. 

             1950. aasta aruanne puudub.

             Kolhoos kestis ca 2 aastat 3 kuud.

             15. detsembril 1950. a otsustati ühineda kolhoosiga „Töörahva Võit“. Uue kolhoosi nimeks jäi „Lenini Tee“, esimeheks valiti Arnold Lemberg.