Kolhoos "Lenini Tee" 1950-1960

Kolhoos „Lenini Tee“ 1950-1960

VAMA.523.1.35-98

     Kahe kolhoosi – „Töörahva Võit“ ja „Lenini Tee“ ühinemiskoosolek (Koorküla Rahvamajas) oli 15. detsembril 1950. aastal. Kohal oli 74 inimest. Kolhoosi esimeheks valiti Arnold Lemberg. Järgmistel koosolekutel valiti: aseesimeheks Karl Laul, arvepidajaks Helga Maasik, farmijuhatajaks Ado Truu, kassapidajaks Johan Ispert, põllutööde brigadirideks Karl Laul ja Karl Saaremäe. Kolhoosi ajutine keskus viidi Siimu talust Kuke tallu.

   Arnold Lemberg valiti kuu aja pärast külanõukogu esimeheks. Uueks kolhoosi esimeheks valiti 15. jaanuaril 1951. aastal Johan Schüts. I brigaadi brigadiri Karl Lauli asemele valiti Oskar Lillimägi. Johan Schüts sai esimees olla 29. oktoobrini 1951. Uus esimees Paul Kund oli agronoomiharidusega noor mees. 20. detsembril 1952. aastal läheb Kund armeesse aega teenima ja järgmiseks esimeheks valiti Aleksander Tamtik.  

   1952. aastal vahetati kassapidajaid (raamatupidajaid): Olga Vaskova asemele Laine Purga. I põllutööbrigaadi keskuseks sai Koorküla mõisa, II brigaadi keskuseks Märdi talu. 1953. a novembris uus raamatupidaja – Linda Ruusmann.

   1951. aastaaruannet ei ole. 1952.a aruande järgi oli kolhoosis 79 peret, elanikke 182. Tööealisi mehi 44 ja naisi 46. Loomakasvatuses töötas 9 lüpsjat-karjatalitajat, 5 karjatalitajat-karjast, 2 vasikatalitajat, 2 seatalitajat, 1 lambatalitaja, 1 linnutalitaja, 1 mesinik ja 9 tallimeest.

   1952. a toodeti talinisu 101 ts (9,1 ts/ha), talirukist 890 ts (7,7 ts/ha), suvinisu 697 ts (8,4 ts/ha), otra 183,6 ts (7,7 ts/ha), segavilja 483 ts (3 ts/ha), kokku 2611 ts. Kartuleid saadi 3345 kg (64 ts/ha), liha toodeti 4312 kg, piima 92.293 kg. Ühe lehma aastatoodang oli 1291 kg. Mett saadi 17,5 kg.

   1952. aasta lõpuks oli kolhoosil 198 veist (nendest 61 lehma), 144 siga, 104  lammast, 465 kodulindu, 10 mesilasperet ja 107 hobust (tööhobuseid 83). 

Põllutöödeks oli kasutada üks 2 veoautot, 44 hobuatra, 3 teraviljakülvikut, 24 heinaniidumasinat, 23 hobureha, 7 viljalõikamismasinat, 6 kartulivõtjat, 38 vankrit ja 28 rege.

   Hooneid oli järgmiselt: tallid 9, lehmalaudad 12, vasikalaudad 5, lambalaudad 1, sigalad 2,  kanalaid 1, 12 aita, 4 viljakuivatit ja 5 rehelat ja 1 sepikoda.

   Kolhoosil oli maad 1997 ha, sellest põllumaad 1008 ha, heinamaad 295 ha, karjamaad 310 ha ja metsa 190 ha. 

   Kolhoosi esimehed: 1950 Arnold Lemberg, 1951 Johan Schüts, 1951–1952 Paul Kund, 1952-1955 Aleksander Tamtik, 1955-1960 Vassili Rumjantsev.

   Põllundusbrigadirid: I brigaad: Karl Laul, Oskar, Lillimägi, Jaan Joamets, Theodor Veri, Karl Laul, Valve Sirkel, Karl Laul.

   Põllundusbrigadirid: II brigaad: Karl Saaremäe, Juhan Torim, Märt Soovik.  

   Raamatupidajad (arvepidajad): Helga Maasik, Laine Purga, Linda Ruusmann, Lillimägi, Linda Tuvi, Irma Soovik. 

   Loomapidamishooned olid järgmistes taludes: Siimu, Keisri, Kuninga, Kiini, Antse, Pihle, Matsi, Märdi, Kuke, Laksi, Mäe-Otikse, Tõnsu; farmijuhatajad: Ado Truu, Habicht, Karl Laul.

   Mesinikud: Karl Laul, Kusta Juhanson, Juhan Kaiv, Otto Treu.

   1956. a alustati uue lehmalauda ehitust, 1957 a oli plaanis uue sigala ehitamine, 1958. a oli kavas hakata kasvatama hõberebaseid. Rebasefarmi võeti tööle Hans Puhvel, kuid 100 hõberebast ja 100 sinirebast jäidki ostmata. 1958. a saab uus lehmalaut valmis. Plaaniti ehitada viljakuivatit ja aita. Telliti veiselauda projekt.

   1959. a olid kolhoosil järgmised tootmishooned: Siimu sigala, Siimu teraviljaait, Laksi veisefarm, Hanse hobustetall, kolhoosi keskus, sepikoda, Märdi noorkarjafarm, Mäe-Kiini noorkarjafarm, Kapermäe teraviljakuivati, Uue-Tõnsu lambafarm, Vana-Tõnsu veisefarm, Kirbu kanala.

   16. septembril 1959. a käis Parteikomitee II sekretär Kazarin juhatuse koosolekul, kus tegi ettepaneku esimees Rumjantsev „maha võtta“. Juhatus ei olnud sellega nõus ja teema võeti päevakorrast maha. 27. veebruari 1960 a üldkoosolekul öeldi, et kolhoos on aga viletsas olukorras. Näiteks oli palk maksmata 129.000 rbl suuruses summas, puudus raha ehitamiseks ja elektrifitseerimiseks. Tehti ettepanek muuta kolhoos sovhoosiks.

   Kõrgemalt poolt tuli hoopis käsk ühineda Tõrva sovhoosiga. 7. aprillil 1960. a toimus varade üleandmine. Kolhoosil oli vara kokku 1.723.795,50 rubla eest. Kolhoos eksisteeris veidi rohkem kui 9,5 aastat.