Koorküla Põllumajanduslik Ühistu

ERA.4000.2.1873-1884

   (Sõjajärgseil aastail oli põllumajanduslikul ühistegevusel eriline roll, kuna tolleaegne parteijuht Nikolai Karotamm püüdis ühistute jõulise arendamisega kollektiviseerimist edasi lükata. Ühistute liikmeiks oli lõpuks enamik talurahvast, ühistuile anti üle enamik erasektorist võõrandatud traktoreist ja muust varast. Ants Ruusmann  - Eesti agraarajaloo allikad.)

   Koorküla Põllumajanduslik Ühistu moodustati Koorküla masinaühistu erakorralisel koosolekul 1. augustil 1946. a. Kohal oli 17 liikmest 13. Tegevuse piirkonnaks jäi Koorküla külanõukogu. Juhatusse valiti Karl Laul, Otto Truu, Jaan Loormann, Rein Soovik ja Peeter Tiirak. Juhatuse esimeheks sai Karl Laul, raamatupidajaks Albert Karolin. 6. septembril 1946. a otsustati liituda Jeti Põllumajandusliku Ühistuga.

   Raamatupidajaks võeti tööle 1947 märtsis Mati Matthias, 1. novembrist aga Toona Õnnela. Hiljem uuesti Albert Karolin.

   1947. a alguses (10.02-1.08) oli ühistu ühismajandiks Otsa-Vastalu talu, juhatajaks Johannes Horn ja talu perenaiseks Minna Horn.

   Horn´ile anti talu tagasi ja 1.08.1947. a loodi uus ühismajand „Siimu-Tamme“ suurusega 62,23 ha. Algul oli juhatajaks Arnold Sakkis, hiljem Jaan Joamets. Ühismajandil oli 1 elumaja, 2 lauta, 2 aita, 5 kuuri/küüni ja 2 keldrit. Majandis oli loomi: veiseid 4, nendest 1 lehm, 2 noorlooma ja 1 sugupull, 1 hobune, 1 siga. Majandi põllul kasvas 2 ha suvinisu, 2,5 ha oder, 20 ha segavili ja 1,9 ha tatar. Kartul oli 0,5 ha suurusel maal.

   1948. a plaaniti ühismajandiks Valgjärve talusid. Ühistu tahtis ehitada (hüdro)elektrijaama Õhne jõele kuid sellest loobuti rahapuudusel.

   9. veebruaril 1947. a liitus Koorküla Põllumajanduslik Ühistuga Helme-Holdre Põllumajanduslik Ühistu ja 17. juulil 1949. a liitus veel Helme Piimaühistu. 29. jaanuaril 1950. a oli ühistul 144 liiget.

   Ühistul oli 1. juulil 1948. a mehhaniseerimise (masina) sektsioon (170 osavõtjat), elektrifitseerimise sektsioon (82), turbatootmise sektsioon (103) ning põllutööriistade ja masinate laenutuse sektsioon (28). Ühistul liikmeid 1948.a 202, 1949. a 162.

   Põllutöömasinad ja riistad: 3 ratastraktorit, 1 mootor, 2 lokomobiili, 4 viljapeksu garnituuri, 4 traktoriatra, 2 traktori kultivaatorit, 2 traktori randaali, 1 niidumasin, 1 looreha, 3 viljasorteerijat, 2 hobuatra ja 1 vedruäke.

   Ühistul oli saekaater, remonditöökoda ja telliskivitööstus. Lisaks veel linapuhastamine. Ühistule kingiti Tuule talu, Vana-Koordi talu, Kuke talu, Linsi talu, Haabsalu talu, Keisri talu, Mäe-Valgjärve talu, Ala-Valgjärve talu, Valgre talu.

   Ühistu aurukatel oli „Wilhelm Schmidt“, traktoriteks „Deering´ud“ (1932, 1935 ja 1937. a valmistatud). Viljapeksumasin „Munktells“, lokomobiil „Ransomer“, lokomobiil „Muckak“, mootor „Seiler“, teravilja puhastamise masin „Triumf“.

   1949. a ühistu esimees Ernst Napast.

   1949. a läks ühismajand „Lenini Tee“ kolhoosile. Loomad ja inventar müüdi ümbruskonna kolhoosidele.

   1950. a oli Ühistu määratud likvideerimisele. Töölised vabastati 1. augustil 1950. a, osamaks anti tagasi 117 liikmele ja likvideerimiskomisjon lõpetas töö 29. oktoobril 1950.a