1858. a Koorküla ja Asu mõisa hingeloendus.
EAA.1865.3.186/1
Tõlkida aitas Kirsti Ervola
(324 meest ja 365 naist = 689, nendest lapsi 257)
Mõisarahvas 9 meest, 9 naist, nendest lapsi 8. 18
1. Ansus 10 meest, 14 naist, nendest lapsi 10. 24
2. Ansus 7 meest, 11 naist, nendest lapsi 7. 18
3. Keiser 10 meest, 9 naist, nendest lapsi 4. 19
4. Keiser 9 meest, 12 naist, nendest lapsi 9. 17
5. Laksi 8 meest, 10 naist, nendest lapsi 6 . 18
6. Simo 12 meest, 13 naist, nendest lapsi 8. 25
7. Kerwepajo (talu on tühjaks jäänud) 0
8. Kursema 8 meest, 10 naist, nendest lapsi 8. 18
9. Alo 8 meest, 12 naist, nendest lapsi 4. 20
10. Alo,11.Sillaotsa,12.Pertli, 13.Pertli, tühjad talud. 0
14. Jewa 7 meest, 11naist, nendest lapsi 6. 18
15. Linsi 9 meest, 7 naist, nendest lapsi 5. 16
16. Lanemõtsa 11 meest, 13 naist, nendest lapsi 11. 24
17. Walgjärve, mäe 10 meest, 16 naist, nendest lapsi 7. 26
18. Walgjärve, alla 11 meest, 10 naist, nendest lapsi 7. 21
19. Kocke tühi talu 0
20. Rautsepp 10 meest, 11 naist, nendest lapsi 6. 21
21. Udze 11 meest, 10 naist, nendest lapsi 9. 21
22. Jerweanso 9 meest, 12 naist, nendest lapsi 9 . 21
23. (Wannausse) oli 1826 a, tühi talu. -
24. Lagaste mäe 7 meest, 13 naist, nendest lapsi 6 . 20
25. Lagaste alla 5 meest, 4 naist, nendest lapsi 2 . 9
26. Jakki 5 meest, 5 naist, nendest lapsi 5. 10
27. Ingaste 10 meest, 12 naist, nendest lapsi 4. 22
28. Ingaste 7 meest, 8 naist, nendest lapsi 9. 15
29. Wastallo 8 meest, 10 naist, nendest lapsi 6. 18
30. Wastallo 10 meest, 9 naist, nendest lapsi 9. 19
31. Ritso 9 meest, 9 naist, nendest lapsi 7. 18
32. Ritso 8 meest, 8 naist, nendest lapsi 4. 16
33. Kordi või Ottiko 6 meest, 10 naist, nendest lapsi 4. 16
34. Pikre mäe 13 meest, 9 naist, nendest lapsi 9. 22
35. Pikre alla 9 meest, 10 naist, nendest lapsi 7. 19
36. Sowiks talu on tühjaks jäänud. -
37. Saare 6 meest, 3 naist, nendest lapsi 5. 9
38. Annipõlde 56 meest, 58 naist, nendest lapsi 49.
(See talu ei saanud nii suur olla: 114 inimest. Loendaja pidi vist mingil põhjusel nad siia kirja panema.1850 a oli talus 35 inimest. R. Mikk).
39. Piri 6 meest, 7 naist, nendest lapsi 7 13
Kokku 7 tühja talu.
Perenimed ja nende numbrid 1858. a
|
1 |
Saar |
31 |
Sibbul |
61 |
Lillipuu |
|
2 |
Riesmandel |
32 |
Sengsohn |
62 |
Schütz |
|
3 |
Wiskar |
33 |
Tirak |
63 |
Heldt |
|
4 |
Polakene |
34 |
Kolk |
64 |
Tedder |
|
5 |
Muggori |
35 |
Till |
65 |
Remmel |
|
6 |
Kulkin |
36 |
Kurwits |
66 |
Pelling |
|
7 |
Mõttus |
37 |
Umbleja |
67 |
Siemer |
|
8 |
Ketz |
38 |
Pettai |
68 |
Hiob |
|
9 |
Tiwel |
39 |
Kassak |
69 |
Arrak |
|
10 |
Uint |
40 |
Sibbi |
70 |
Jensen |
|
11 |
Karro |
41 |
Wiskai |
71 |
Kisler |
|
12 |
Worst |
42 |
Mertsoh |
72 |
Nõggene |
|
13 |
Peterson |
43 |
Ritz |
73 |
Törvas |
|
14 |
Tors |
44 |
Kartoffel |
74 |
Masing |
|
15 |
Sommer |
45 |
Juns |
75 |
Kojo |
|
16 |
Oinas |
46 |
Jännes |
76 |
Inno |
|
17 |
Wint |
47 |
Liwa |
77 |
Kaur |
|
18 |
Nirk |
48 |
Maddisson |
78 |
Mahlapuu |
|
19 |
Aal |
49 |
Michelbaum |
79 |
Gross |
|
20 |
Põdder |
50 |
Wick |
80 |
Taring |
|
21 |
Rieck |
51 |
Leppik |
81 |
Karros |
|
22 |
Süden |
52 |
Starast |
82 |
Pritzsohn |
|
23 |
Johanson |
53 |
Lillimäggi |
83 |
Sirrol |
|
24 |
Mockson |
54 |
Rosebaum |
84 |
Jõggi |
|
25 |
Laiakask |
55 |
Treu |
85 |
Mõts |
|
26 |
Kuill |
56 |
Prutzka |
|
|
|
27 |
Rebbane |
57 |
Wolt |
|
|
|
28 |
Rosenberk |
58 |
Umsaar |
|
|
|
29 |
Perk |
59 |
Pichelstein |
|
|
|
30 |
Kangur |
60 |
Ottender |
|
|
1858-1878. a tuli Koorkülla 397 inimest, samal ajal lahkus 474.
Koorkülla tuldi järgmistest mõisapiirkondadest (45 nime): Abja, Ahja, Aidu, Aitsra, Ala, Aluksne, Arras, Halliste, Helme, Holdre, Holstre, Härgmäe, Jõgeveste, Kaagjärve, Kabala, Kambja, Kärstna, Leebiku, Morna, Mõisaküla, Oomuli, Patküla, Pornuse, Põltsamaa, Pöögle, Rannu, Riidaja, Roobe, Ruhja, Saadjärve, Sooru, Sürgavere, Tihemetsa, Trikata, Tuhalaane, Tõlliste, Uue-Kariste, Uue-Võidu. Uus-Tänassilma, Valgjärve, Vana-Kariste, Vana-Roosa, Vastemõisa, Vooru, Äksi.
Koorkülast lahkuti (56 nime): Aakre, Abja, Ala, Aluksne, Anne, Arras, Aru, Avinurme, Helme, Holdre, Hummuli, Jõgeveste, Kaagjärve, Kabala, Karaski, Karula, Kiuma, Koikküla, Kuigatsi, Kuresaar, Kärevere, Kärstna, Laatre, Leebiku, Luke, Lustivere, Luutsniku, Lõve, Maramaa, Mõisaküla, Oomuli, Oosoli, Paju, Palamuse, Patküla, Pilkuse, Polli, Puikule, Riidaja, Roobe, Roosa, Rõngu, Sooru, Sootaga, Taagepera, Tihemetsa, Vaabina, Valgjärve, Valka, Valmiera, Vastseliina, Viigandi, Viiratsi, Viljandi, Volkova, Vooru.
Loenduslehed olid kuni 1885. aastani saksa keeles, 1886-1913. a vene keeles. Alates 1886 olid alla kirjutanud ka vallavanemad (või abid?): 1886 – R. Sulsenberg, 1888 – P. Pass, 1900 – K. Tiivel, 1903 – K. Trei, 1906 – K. Madisson, 1910 – K. Kulkin.