Asu (Assuma) mõis

Vaja täiendada

   Asu mõis on 1641. a Helme kihelkonna mõisate nimekirjas. Rootsi ajal rajati mõis Assu Hansu ¼ adramaa peale ja nimetati Neuhof´iks. 1684. aasta rootsiaegsel kaardil on Asu mõisa nimi nimekirjas Ahema, kaardil aga Asema. 1701. aastal on kohtus arutatud rentmeistri Johann von Wieckeheni/Wikedeni ja Jacob Heinrich von Anrepi vahelist Asu mõisa varade jagamist. Enne 1732. aastat kuulus Asu mõis veidi aega leitnant Heinrich Johann von Zeddelmannile. 1732. a sai mõisa omanikuks Karl Johann Freytag von Loringhoven.

Koorküla ja Asu mõisa omanikud Peeter von Möller ja Henriette von Golejewsky elasid Asu härrastemajas.

Asu mõisa juurde kuulunud talud: Ingaste, Soovikse, Vastalu, Ritso, Koordi ja Pikre.

Asu mõisahoone oli 1900. aastal suur puumaja. Sõja ajal purustatud põhjapoolne ots lammutati ja maja jäi lühemaks. Sinna ehitati sepikoda. 

Viimase härrastemaja (vundamendi) suurus oli: pikkus 22,6 m laius 14,4 m. 

1967. a kirjeldati ja pildistati järelejäänud hooneid.

Peahoonest on säilinud alla poole. Hoone on ühekordne puitehitis lakatubadega. Ta on kaetud poolkelpkatusega, millel katteks laast, räästad on kitsalt üleulatuvad, mille all kohati alles lihtne karniis. Seinad on vooderdatud rõhtlaudadega. Hoone aknad on väikesed, kitsad ja 6-ruudulised, ääristatud kitsaste profileeritud laudadega. Poolviilus on paiknenud väikestest kolmest liidetud aknast lakatoaaken, mis ääristatud väga väikeste nelinurksete lakaakendega. Hoonel peauks, millel lihtne kolmeosaline tahveldus ja vahesammas. Uksel on kitsas 4-ruuduline lame valgmik, mille all karniis. See on toetatud väikeste konsoolikestega. Siin ka räästakarniisi all hammaslõiget imiteeriv puitvöö. Algselt on siin kirjanduse andmetel asunud siiski vähemalt osaltki kahekordne puithoone, kaetud puitvoodriga. Hoone otsal oli viilkatus, kahekordne otsafassaad oli kujundatud 6 saleda doskaana orderi puitsambaga, millel teise korruse kõrgusel vahed täidetud laudseinaga. Selles suured aknad, äärmised kõrge kaarega. All sein sammaste vahel oli samuti lõpetatud kõrgete kaartega. Viilus oli suur segmentaken. Säilinud hoone võib pärineda XIX saj. keskelt, ta on teostatus klassitsistlike motiividega.

            Kõrvalhooned on hävinud, nad olid valdavalt puidust. Säilinud on kuivati, väike puithoone, kaetud poolkelpkatusega, millel laastukate ja üleulatuvad räästad. Seinad vooderdatud püstlaudadega. Hoone võib pärineda XIX saj. teisest poolest.

      Park on väike, sõjas tunduvalt kahjustatud. Ta on vaba kujulise planeeringuga, lauskja reljeefi alal. Valitsevalt on pärnad ja vahtrad. Hoonet on ümbritsenud väikesed väljakud. Park hääbuv ja metsistuv.

 ftp://195.80.111.130/pub/HTTP/Fotokogu/A61/Asu_mois.pdf

Fotod: V. Ranniku 1967

Asu mõis

 Asu2.jpg

Asu1.JPG

Asu3.JPG