Koorküla kõrvalmõisad

Holdre mõis

Holdre22.jpg

http://www.mois.ee/vilj/holdre.shtml

   Mõis rajati 16. saj ja kuulus 1767. aastani Holleritele.  Viimane omanik oli Woldemar von Ditmar. Holdre vald moodustati 1866. a 1900. a liideti Patküla vallaga, 1921. sai taas iseseisvaks vallaks ja juurde liideti Omuli valla 2 lahustükki. Ca 1919-1960 oli lossis kool, raamatukogu, vallakeskus. Pärast seda toimusid seal pioneerilaagrid. Holdre küla kuulus pärast sõda Koorküla k/n koosseisu. Talud 1858. a hingeloenduse järgi.

EAA.1865.3.184/5

Lippardi

Matsi

Weske

Sillaotsa

Mäekini

Jürrimäe

Merdi

Allakini

King

Nilus

Habsal

Laane

Retseppa

Lassa

Kurremäe

Kirbo

Kangro

Toennomäe

 

  

  

  

  

  

 

 http://www.eha.ee/kinnistud

Kinnistute register (Holdre, nr 52)

1892 Ernst Wilhelm Schwartzi testamendiga pärib Holdre mõisa tema poeg titulaarnõunik Ernst Schwartz.

1898  Omandavad Holdre mõisa koos poolmõisaga Teibnershof ja maatükiga Sover, vennad Konstantin ja Alexander, Konstantini p von Grewingkid. Hind 67 500 rubla.

1902 Alexander, Konstantini p von Grewingk omandab venna Konstantini mõttelise osa Holdre mõisast.

1904 Karl, Jakob (James) Moritz Justuse p von Mensenkampff omandab Holdre mõisa koos Teibnershofi ja Oomuli mõisast eraldatud maakohaga Sover. Ostuhind 75 000 rubla.

1909 Omandab Woldemar, Dimitri p von Ditmar hinnaga 93 000 rubla. Woldemar, Dimitri p von Ditmar ostab Johann (Johannes Friedrich), Gustavi p Hasenjägeri käest maksuvaba maatüki Vesiveski suurusega 10, 59 tessatiini. Hind 8 000 rubla.

1913 Woldemar Dimitri von Ditmar kingid oma naisele Mary, Peteri t von Ditmarile (sünd Clapier de Colonque) Holdre mõisa maksuvaba maakoha Vesiveski. Hindamisväärtus 8 000 rubla.

 

Patküla mõis

Patküla mõis.jpg

Patküla mõisa peahoone. Foto V. Ranniku 1967

http://www.eestigiid.ee/?CatID=101&ItemID=3889

Varaseim teade Patküla mõisa kohta on aastast 1517. Eestikeelse nime sai 16. - 17. sajandil omanike Patküllide järgi. 1861. a. kuni võõrandamiseni 1919. a. kuulus von Strykidele. Patküla vald moodustati 1866. a.  Pargis asunud puidust härrastemaja on hävinenud.

Talud 1858. a hingeloenduse järgi. EAA.1865.3.184/3, sulgudes vanem nimi.

Roksi (Auster) 1, 2

Wölli (Walli)

Kordi (Rikkandi)

Wilgjerv

Loddi

Anni (Nappaste) 1, 2

Lausse (Lungi)

Arrako

Sokka

Kaubi 1, 2

Kangro

Liwwa (Lura)

Kaba (Kõnnu)

Erma (Kanaste)

Jaasi (Mala)

Petreani (Kabahanni)

Solli

Simmo (Mala)

Paatsi (Mähänsi)

Mikko

Pühhike

Käsper

Tarraski

Willakse

Matsi (Kargama) 1, 2

Janka (Pertza)

Kinka

Päbo (Kalsa)

Wiera

Meresmaa

Akki (Kalsa)

Pedokse (Koiwantikko) 1, 2

Allakõrtsi

Rassi (Palli)

Suitso

Raudseppa 1, 2

Riiska (Pallojerwe)

Wender 1, 2

Saepallo 1, 2

Kirku (Kansi)

Allatallo

Liewa

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 http://www.eha.ee/kinnistud

Kinnistute register (Patküla, nr 61)

1894 Maanõunik Georg Philipp, Georg Konstantini p von Stryki (+13.02.1893) testamendi 29.02.1893 järgne pärija on tema poeg Harald von Stryk.

1918  Harald Georg Alexander, Georg Philippi p von Stryki (+18.09.1917) pärijad on tema lesk Gabriella, Arthuri t von Stryk (sünd de Bosson) ja lapsed Karin, Edgar, Hans ja Erik.

 

Aitsra mõis

Aitsa.jpg

Aitsra mõisa asukoht. Foto: V. Ranniku 1967

    1552. a ostis Helmich Anrep vennastelt Ermestelt lisaks veel Ahtjerwe ehk Atzejerwe küla, milles nime järele võib ära tunda pärastise Aitsra mõisa. Oli Ala (Assikas) mõisa kõrvalmõis. 1624 kinkis Gustav Adolf mõisa Jacob de la Gardiele. 1866. a moodustati Ala-Aitsra vald, 1899. a liideti vald Hummuli vallaga.

Ala-Aitsra talud 1858. a hingeloenduse järgi.

EAA.1865.3.184/1

Mäemusti 1,2

Aitsra mõis

Raudseppa

Põrsa (3)

Illis

Thora/Thoramäe

Juchny 1,2

Põrsa (15)

Pallomäe

Allamusti 1,2

Põrsa (16)

Lähne

Sillaposti

Maddi 1,2

Kärurge/Kähriurru

Pissugs

Wannamõisa

Unnika

Sicka 1,2, 3

Kuste

Kooba

Sokka

Sarrapuu 1,2

Pallo

Nilbi

Röxi

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 http://www.eha.ee/kinnistud

Kinnistute register (Aitsra, nr 6)

1914. a Axel, Nikolai Alexandri p von Samson-Himmelstjerna müüb Ala-Aistra ja Hummuli mõisad krahv Friedrich, Gustavi p Bergile hinnaga 650 000 rubla.

1917. a Omandab rüütlimõisatest Hummuli, Ala-Aitsra mõisad, mõisamaakoha Waldhof, kinistu nr 2652, talumaakoha Pisukese nr 11, kinnistu nr 41 ja Sikka-Jaan nr 12, kinnistu nr 41 krahv Friedrich Georg Magnus, Gustavi p Berg.

 

Omuli mõis

Vaja täiendada.

Baltisches historisches Ortslexikon, Part 2 lk 224.

Transehe-Roseneck, Astaf von: Genealogisches Handbuch der livländischen Ritterschaft, Teil 1, 1: Livland, Bd.: 1, Görlitz, [1929] lk 13,14.

Omuli mõis asub Ergeme (Härgmäe) kihelkonnas. Mainitud 1463. a. 1523. a kuulus Helme kihelkonna juurde. 1523-1615(21) oli Plettenbergide omanduses, 1625-1753 De la Barre perekonnale tagastatud. 1765 parun von Ungern Sternberg. 1841. aastast alates  kuulus mõis Anrepite suguvõsale.

(Otto Heinrich Robert von Anrep (1805-1877) – Lõve, Vana-Prangli ja Omuli mõisnik)

Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands Volume I by Heinrich von Hagemeister 1836 lk 290

            Juba enne Ermese lossiga ühendamist oli Omuli eriline Helme lossi juurde kuuluv mõis. Ordumeister Plettenberg andis mõisa 1523. a Johann von Plettenbergile. Kuningas Gustav Adolf andis Ermese mõisa kõrval asuva Omuli mõisa kindralmajor Wilhelm de la Barrele. Seega tagastati mõis naisliini pidi pärijatele kuni kapten Hans Conrad Wilhelm parun Unger Sternberg mõisa 30. juulil 1808. aastal parun Hieronymus von Boye´le 42000 taalri eest ära müüs.