1724. aasta revisjon ja vakuraamat

RGADA.274.1.181/2 kaadrid 14,15, 16,17, 22,23.

Tõlkida aitas Kirsti Ervola

Koorküla mõisa omanik on kapten Wilhelm von Völkersahm. Kõrvalmõisaid sel ajal ei olnud. Mõisa hooned põletati sõja ajal mitu korda maha ja on veel praegugi halvas seisukorras. Hädapäraselt on parandatud karjalaut ja rehi. Põllud on kehvad, vesised. Tehti juurde uudismaad rukki külviks. Karjamaade vähesuse tõttu on  loomi vähe, loomi karjatati ka tühjal põllumaal. Heinamaadelt saadi ainult 7 keskmist kuhja heinu. Mõisa veski parandati juba 1722. aastal, kuid võimsus on vähene. Kõrts asus Jakil, mis oli uuesti ehitatud 1719. aastal. Aastas müüdi ainult 4 tündrit (530 liitrit) õlut, sest kõrts ei jäänud sõjaväe liikumisteele. Metsa on küllalt nii ehitusmaterjaliks kui ka küttepuudeks. Söe, lubja, tõrva ja telliste põletamist ei ole. Kirikuõpetajale annab mõis aasta kohta 4 vakka rukist, 4 vakka odra ja 4 vakka kaera.

Asu mõisa kuulus leitnant (Casper Friedrich) Zeddelmannile. Ka Asu mõisa hooned olid sõja ajal maha põletatud ja nüüdseks hädapäraselt uuesti ehitatud. Rukist külvati 28 vakka, juurde tehti uudismaad. Katsetati ka nisu kasvatamist. Mõisa heinamaadelt saadi 6 kuhja heinu. Kõrtsi ja veskit ei ole. Metsa ei olnud ehitusmaterjaliks. Kalasaak Pikre ja Kori järvest on vähene. Kirikuõpetaja saab 1 vaka igat vilja.

Koorküla mõisa talude (15) ja peremeeste nimed:

Antze Michkel, tuli peremeheks,

Kayser Jack, oli kubjas ja maksis mõisale ainult poole koormisest,

Kayser Jürgen,

Saukast Jack, sulase puudumisel on koormist vähendatud,

Jerwe Johann,

Linze Nigolas,

Laugaste Andres,

Sillaste Jaan, koormisest vaba,

Laxi Hans,

Udse Jaan, võimetu, koormistest vaba,

Marckus Jaan,

Korsem Jack,

Bertele Andres, Lanemetz Wassill, Picker Pachim? Olid Tartu kandist 1717. a tulnud vanausulised?

Ritzo Siem,

Ottikas, Nagle, Koka – tühjad talud.

Ado (kõrtsmik der Krüger), müüb mõisa õlut.

Koormisi mõõdeti Riia mõõdu- ja kaaluühikutes. Talupoeg pidi igale vakale 1 kapa (2 ¼ toopi)  juurde lisama. Kui nõutud tööpäevad oli tehtud, lasti töölised ära. Abitööde ja talgute ajal olid töölised mõisa toidul. Pastorile andis iga talupoeg 1/3 vakka igat vilja, 4 hõberaha, 2 kana ja pidi ühe päeva töötama pastoraadis.

Asu mõisa talude (7) ja peremeeste nimed:

Nibur Jaan,

Korde Casper,

Ingar Peeter, ei jõua tööd teha,

Koorde Mert, koormised liiga suured, ei jõua täita,

Pikker Jorren/Jürgen, on alles 2 aastat talus, ei ole veel koormisi,

Dirick,

Rebecke  Jurri, vana ja töövõimetu.

Koormisi mõõdeti Riia mõõdu- ja kaaluühikutes. Talupoeg pidi igale vakale 1 kapa (2 ¼ toopi)  juurde lisama. Töölised kogunevad esmaspäeva õhtuks ja lastakse ära laupäeva õhtul.  Abitööde ja talgute ajal olid töölised mõisa toidul. Pastorile andis iga talupoeg 1/3 vakka igat vilja, 4 hõberaha, 2 kana ja pidi ühe päeva töötama pastoraadis. 

RGADA.274.1.181/2 kaadrid 14,15, 16,17, 22,23.