Vanema aja topograafilised ja ajaloolised teated Lõuna-Eesti kohta..

Ajalehest „Lõuna-Eesti“ 1922 (kirjaviis muutmata)

Autor on kasutanud andmeid raamatutest: „Landrolle des Herzogthums Liefland 1765“ ja

 A. W. Hupel „Topografische Nachrichten von Lief- und Ehstland 1782“

Helme kihelkond

Helme kihelkonnas on maarulli järele 106 adramaad era- ja 1 3/8 adramaad kirikumõisa maad.

Mõisad

Mõisate pidajad

Adramaad

1688 a

1750 a

1761 a

Kirikumõis

Kirikuõpetaja Schnabel

1 1/4

1 1/4

1 3/8

Loss Helme ja Prangli mõis

Major ja sillakohtu herra Rennenkapf

16 1/8

15 1/2

16 1/8

Jõgeweste (Jõgimõis) Helene mõisaga

Sillakohtu herra von Smitten

8  7/8

8  5/8

8  7/8

Lõwe ehk Mõisaküla Kristiine mõisaga

Maanõunik von Anrep

10 3/8

10 3/8

10 3/8

Kärstna

Wabaherra maamarshaal von Anrep

5 3/8

5 3/8

5 3/8

Aitsaare, Alamõis, Leebiku, Wanamõis

Leitnant von Anrep

5 ¾

5 7/8

Kokku

13 3/8

Kokku

13 3/8

Hummuli

Suurtükiwäe kapten ja Sillakohtuherra von Rentz

19 7/8

11 1/8

11 1/8

Koorküla, Asumaa

Sillakohtuherra von Gersdorfi pärijad

7 3/8

5 5/8; 2

5 5/8; 2

Riidaja-Triigi mõis Willemi mõisaga

Leitnant von Stryck

6

6 1/8

6 1/8

Riidaja-Holdre /Ilmus)

Postidirektori Eckströhmi pärijad

2

1 1/8

1

Murikatsi

Kornet  von Karm

1 1/2

1 5/8

1 5/8

Roobe mõis

Major von Nothaft

3 3/8

3 3/8

3 3/8

Patküla

Leitnant Freytag von Loringheven

10 3/8

10 3/8

10 3/8

Taagepera

Maakohtunik von Stackelbergi pärijad

11 1/8

11 1/8

11 7/8

 

Helme mõis vanemal ajal „Helme liin“, Jõgeweste (vanemal ajal Jõgiweski), Lõwe, Kärstne ja Hummuli mõis olid kõik meeslääni õigusega pidada alates aastast 1624, aga aastal 1665 sai krahv Magnus de la Gardie nende mõisate kohta, teisi mõisaid lääni mõisateks andes pärandusõiguse ja müüs nad siis järgmisel aastal (1666. a) ära, millised müügilepingud kuningas Karl XI kinnitas.

Aitsaare ja Ala mõis olid juba ordumeistrite päevil von Anrep perekonna päranduseks.

Leebiku mõisa, warem Lepiku mõisa, sama ka Wana mõisa kohta on teada, et nende mõisate paberid kellegi advokaadi läbi kaduma on läinud. Järele on jäänud ainult sellekohased palwekirjad 1685 aastast. Sel ajal pidas neid mõisaid leskproua Kleebek, sündinud Stryk. Wanamõis oli aastal 1668 panti antud, et aga nõudjat ei olnud, pidas endine omanik seda mõisat edasi, kuni ta aastal 1720 ära müüdi.

Koorküla ja Asu mõisa on von Plettenberg 1530. a kellelegi Anrepile ära müünud, milline müügi leping 1678. a kuningas Karl XI poolt kinnitust leidis.

Riidaja ja Triigi mõis olid waremal ajal ühes, 35 taluga s.o. Poola walitsuse päiwil kellelegi  mõisnikule Strieck ehk Stryk läänimaana pidada antud. Hertsog Magnus kinnitas need mõisad 1578. a päranduse õigusega pidada annud kuna jälle kuningas Stefan Podrigeli ühes Morseliga (Riidajaga) ja kümne talupojaga kindlaks omanduseks andis meespärimisõigusega.

Riidaja-Ilmuse, pärastpoole Holdre mõisaks nimetatud, andis kuningas Gustaw Adolf Riia linna kodanikule Hollerile.

Murikatsi mõis, ka Tinkoliks nimetatud, andis kuningas Stefan 1586. a läänimõisaks mille kingituse kuningas Sigismund omalt poolt kinnitas. Aastal 1610 müüdi mõisa pärisomadusena ära.

Roobe mõisa kinnitas kuningas Sigmund III 1593. a „isalikuks pärandusmõisaks“, mispärast ta ka Rootsi mõisate tagasiwõtmise ajal puutumata jäi.

Patküla mõis (saksa keeli Owerlack) oli juba ordumeistrite ajal mõisniku perekonna Owerlack´i pärisomanduseks ja müüdi pärastpoole Patkull´ile ära,  mis ka Rootsi valitsuse mõisate tagasiwõtmise komisjoni poolt kinnitust leidis. Sellel mõisal on head põllud ja parw jõel, kus ka kõrts on. 30.08.1922 lk 1.

Taagepera mõis on oma nime omanikult Takelbergilt saanud, kelle perekonnale kuningas Gustaw Adolf 1629. a selle mõisa kinnitas. Mõis oli suure maantee ääres suurte metsadega ja veskitega. Mõisast mitte kaugel on künka harjal abikirik, mis on kiwist ehitatud ja ilusa torniga. Kiriku orel oli wäike, aga hea. Kirikumõis oli heal kohal laialiste põldudega.

Talude tekkimise kohta jutustab maarull järgmist: Arwa on, et rahvas siin sakslaste sissetungimisel külades koos elasid, et parem oleks ennast kaitsta ja alles siis, kui sakslased walmis põllumaa oma alla võtsid, sunnitud olid kaugemal metsas omale asukoha ehitama, üks siin ja teine seal, ja nõnda tekkisid talud.

Rootsi katastri järele oli Helmes 210 adramaad põldu. Talusid oli 168 ja ühe jalapäiwa kohti 17. Katastri järele olid mõisapidajateks järgmised isikud: Adolf Anrep, Johan Anrep, Johan Owerlacker, Johan Patküll, Antonius Wrangel, Reinhold Ninegell, Bertram Wrangel, Christoffer Blancenfeldt, Christoffer Hundt, Johan Anrep, Wilhelm Tedwen, Johan Freitagh, Palm Rigemann, Frants Blanckfeldt, Berendt Tidtfer, Magnus Stryk, Hermen Klebeck, Hinrich Schefeldt, Cristoffer Hetterschen, Viktor Gernin ja Gerhard Patkuhll.

Maapidajad, kes mitte mõisniku seisusest ei ole.

Peale mõisnike oli Helme kihelkonnas maapidajaid, kes mitte mõisnikuseisusest ei olnud ja need olid: Gerdt Zimmermann, Johan Duncker, Martin Helwigh, Jakob Tuhrmann, Jost Shlugk, Valentin Kleinschmidt, Aloff Graf ja Georg Magdeburgh.

Isikuks, kes wäikse maapidajaks oli aga mõisnike seisusesse kuulus, oli Heinrich von Allen.

Ilmamaata kodanikkudena on nimetatud: Johan von Olschlo, Christian Braunsfberg, Frants Frideborn, Peeter Retterschen, Nicolaus Johnson, Olaus Schwedt ja Friedrich Schneider.

Kodanikkudena, kes mitte sakslased ei ole, on registreeritud: Johan Weber, Matz Weber, Georg Kesselflicker, Thomas Undeutsh, Lucas Moller ja Matz Trummelsleger.

Hädapäiwil olid need kodanikud kohustatud mõisa kaitseks kohale ilmuma.

Helme kihelkonnas on mitmesuguseid wanu asju leitud, mis tõendab, et see maanurk juba vanemal ajal ajalooliselt tähtsaks kohaks olnud. J. Jungi „Muinasaja teaduses“ on selle kohta palju teateid. Nõnda on Koorküla mõisa lähekonnas kiwiajast pärit olew kirwes leitud, mille tera laius 2 1/2 tolli on olnud, kui ka kiwist kuul (Jeti karjamõisa maalt).

Õige rohkesti on Helme kihelkonnas kiwi kalmeid, nagu Kärstnas, Koorkülas, Taageperas ja Lõwes.

Mulla kalmeid on Kärstnas, Leebikus, Koorkülas, Patkülas, Roobe wallas Jõgewestel, Hummulis, Helme wallas, Patküla Pikasillal, Taageperas, Riidaja wallas, Koorküla Asumaal.

Sõja lahingu ja matuse asemeid on Hummulis, Lõwel, Koorkülas ja Helme wallas.

Kabeli mägesid Taageperas ja mujal.

Hiie ja ohvri kohte on Koorkülas, Patkülas, Leebikus ja Helme wallas.

Linnamägesid on Koorkülas, Helme wallas, Taageperas.

Pealeselle on Koorkülas vanasti rauasulatamis-ahi olnud ja nimelt Lille mäel.

Helme kiriku lähikonnas on orjakiwi ja Helme wallas on warem kolm risti kiwist olnud, kus wanajutu järele kaks pulmarongi kokkupõrgetes on sõda pidanud.

Helme kihelkonnas leitud asjadest oleks nimetada Walgjärwe kaldalt leitud sõjariistad, siis Kärstnas leitud kaelaehteid ja käerõngaid, raudriided, mõõga terad, odad, sõdimishaamer, raudsärk, rahad, pärlid, kettid, kõrvarõngad. 2.09.1922 lk 1

Helme kihelkonna piires on juba teise ordumeistri ajal s. o. Volguini päiwil üldkoosolek ära peetud.

Kui esimene ordumeister Wenno ühe püha ajal Riias, kui mõõgawennad kloostri kirikus jutlusel olid, mõõgawenna v. Wigberti poolt ära tapeti, sai Volquin tema asemele. Tema kuulus mõõgawendade (milites Christi: Volquinus cum suis fratribus) liiki. 1217. a talve lõpul pidas ta koosolekut Restus (Sangaste kihelkonnas) ja aastal 1218 oli koosolek Wirtsjärwe piirkonnas Helme kihelkonna rajal. Aastal 1248 pidas ordumeister Hinricus de Hinnenberg Pikasillal koosoleku ja nimelt 3. oktoobril. Samati pidas ordumeister Arnold von Vitinghoffen seal koosoleku ära 10. juunil 1362. a. Ordumeister Conrad v. Vitinghove oli 24. juunil 1412. a Helmes, kus ta dokumentidele alla kirjutas.

Aastal 1471 17. juulil kirjutas ordumeister Johan Wolthuss von Heerse Helme mõisas dokumentidele alla („Helmde, Mittwoch .a Maria rethe, Jm…17-ten Jar“) ja 17. juulil 1415. a pidas ordumeister Bernd von der Borg Pikasillal koosolekut ja 28. oktoobril 1533. a oli ordumeister Heinrich von Galeni korraldusel koosolek jällegi Helmes. Järgmine koosolek, mida ordumeister kokku kutsus oli Helmes sõjapäiwil 14. ja 15. mail 1558. aastal. See oli ordumeistri Wilhelm v. Fürstenbergi juhatusel.

Wanemal ajal 1212. a on piiskop Teodorich (Theodoricus, episcopus Estoniae) Helme kihelkonna piirkonnas viibinud läbisõidul Ugauniasse, et sealt edasi Riiga sõita. Umbes augusti kuu algul 1224. a wiibis piiskop Hermann I. Bekeshovede Restu järve juures (Sangaste kihelkonnas).

Kui aastal 1343 22 aprillil eestlaste mäss algas ja nimelt Harjumaal ja pärastpoole (16. mail 1343. a) ka Järvamaal, siis oli piiskopi seisukord raske. Kui aga 24. juulil 1343. a mässajad ja usust ära lagejad lossi piirasid ja samal päeval orjastajate salgad kuresaarlaste poolt lüüa said, kaotasid piiskopi poolehoidjad julguse. Piiskop põgenes juba varem ja sõitis Riiga. Wiimaseks teateks tema kohta on, et ta 10. juunil 1362. a Pikasillal on viibinud.

Koosolekust, mis 10. juunil 1362. a Pikasillal ära peeti, viibis ka piiskop Lodewicus.

Peale koosolekute, mis Sangaste mõisas ära peeti 11. juunil 1519. a, 4. okt. 1520. a, 14. jaan. 1521. a ja 5. aug. 1521. a peeti koosolek 3. septembril 1522. a piiskopi Johannes IV Blankenfeldti juuresolekul lageda taeva, Emajõe kaldal ära (An der Emdebecke) ning siis jälle Sangastes 18. sept. 1522. a.

Aastal 1475 (17. juulil) oli Pikasilla koosolekul ka piiskop Johannes Bertkow.

 20.09.1922 lk 1