Lühikokkuvõte Koorküla kohta ilmunud artiklitest

ajalehest „Lõuna-Eesti“ aastatest 1921-1940.

http://dea.nlib.ee/index.php?lid=125

            Kirjutasin välja 577 artiklit Koorküla kohta. Osa väga üldsõnalisi ja mõned lood kuritegudest ning õnnetustest jätsin välja. Osa ajalehenumbreid oli puudu. Seega artiklite koguarv võis olla 600 ligidal.

            Esimene lugu on 15. detsembril 1921. a Koorküla vallanõukogu valimistest ja viimane 29. juulil 1940. a Üleriikliku Maatöörahva Ühingu Koorküla osakonna asutamiskoosolekust.

            Vabadussõda lõppes 2. veebruaril 1920. aastal. Juba aprillis 1919 alustati Koorküla mõisa likvideerimist ja mõisamaade jagamist. Kokku oli 1922-1923. a Koorkülas 141 talu ja kinnistut (asundustalusid oli 71). Asunikud remontisid vanu hooneid ja ehitasid soodsate laenudega uusi. Talud püüdsid tulu saada teravilja-, lina- ja loomakasvatusega. Peamine töö tehti hobustega, neid oli 1923. a 232. Koorküla Hanseni veski juures oli villatööstus, käsimeierei asus Järvehansu talus, koorejaam sai valmis Jeti kõrtsi kõrvale 1. oktoobril 1925. aastal. 1936. a ehitati selle asemele täiesti uus tsementkividest koorejaama hoone. Masinatarvitajate ühisused ostsid kaks rehepeksu masinat.

            Asu soo ja teiste liigniiskete maade kuivendamiseks kaevati 1929., 1930., 1934. ja 1935. a 6,5 km pikkune Koorküla peakraav.  Koorküla veski juures Õhne jõele ehitati 1929. a uus tamm ja sild.   

            Kiidetakse ilusat loodust. Valda kutsuti 7 järve maaks. Koorküla Valgjärve ääres peeti seltside ja ühingute suvepäevi, jaanituld, laagreid ja spordivõistlusi. Peod olid enamasti koolimajas, mõisa pargis ja hiljem rahvamajas. Mitmeid kordi ka Utsu talu suures heinaküünis. 1927. a pakuti välja, et uue seltsimaja saaks ehitada endisest mõisa aidast.  Kohalik asunike liit ostiski aida 1930. a rahvamaja ehitamiseks. Hiljem eraldati liidule ka aida ümber olev krunt. 1935. a võttis vald rahvamaja oma valdusse.

            Vallas oli kaks poodi, Jeti kõrtsi tegi poeks 1933. a Voldemar Karro ja Veski juures oleva poe omanik oli Helme Majandusühisus.

            1936. a sai valmis vanadekodu.  1939. a ehitati ümber kooliõpetajatele korteriteks. Ka vallamaja ehitati ümber õpetajate korteriteks.

            Vallas oli 1922. a 1050, 1923. a 840 ja 1934. a 753 elanikku. Vallas oli võim valla volikogu käes. Vallavanemateks olid: Karl Treu enne 1922. a, Jaan Vuin (1922-1928, 1930-1934), ta oli ka Kaitseliidu pealik, Hendrik Ermann (1928-1930), Karl Märtson – (1934) ja Jaan Inno (1934-1939). Tuntumaid inimesi: Karl Treu - põllumees ja seltskonnategelane, Arnold Püvi – abivallavanem, Soiepera talu omanik, Hans Ilves – põllumees ja vallavanem, Oskar Maasik, põllumees ja  seltskonnategelane, muretses esimesena 1927. a tallu raadio,  Peeter Küla – valla käskjalg, Hendrik Koljak – konstaabel 1897-1935, Johannes Pärtelpoeg – vallasekretär, Karl Arro – Koorküla metsaülem aastani 1929, Kusta Tiivel – üks jõukamaid mehi Koorkülas, eeskujulikult korras talu omanik, Jaan Jaanson -  metsaülem 1929-1933, August Vaher – metsaülem 1933-, Jaan Alver – 1935- Koorküla konstaabel, Karl Karolin – põllumees ja volikogu liige, Villem Soots – Taagepera metskonna metsnik (Koorküla metsaülem), Jaan Sulsenberg – põllumees ja Raamatukogu seltsi esimees, Hermann Kulkin – põllumees ja Isamaaliidu esimees ja palju teisi.

            Koolimaja oli ehitatud 1877. aastal 2-klassilise kooli jaoks. 1920. aastal soovis vald 6-klassilise kooli jaoks mõisa härrastemaja koos kõrvalhoonete ja maaga. Härrastemajas elavad ametnikud vastasid nii: „Koorküla vallal on ise oma suur ja hea koolimaja, nagu ma kuulnud olen, seega ei vaja vald kooli jaoks mitte herrastemaja, järelikult, ei anna ma maja mitte kätte“. Asi seisab aga selles, et nimetatud mõisa härrastemaja kõiksugu rahvast täis kolinud on, kes kõik omal volil sinna sisse on asunud. Neil on nüüd seal suures ja uhkes majas ning toredates tubades väga mõnus elada ja nad ei taha nüüd majast välja minna ega vähema arvu tubadega leppida. Ja kool peab sellepärast kitsas, madalas, pimedas ja mustas vanaaegses korteris endiselt kolmeaastase kursusega edasi kiratsema! 1928. a pandi koolimajale uus katus, 1930. a tehti korralik remont. 1932. a osteti koolile klaver.  1936. aastal arutati, et kõige parem koht uuele koolimajale oleks Jeti koorejaama juures. Uus koolimaja oleks kahekordne telliskividest maja. Siis aga leiti uus koht: vana koolimaja ja selle aida vahele. 1940. a otsustati Helme valla volikogu koosolekul ehitada uus koolimaja Koorküla mõisasse mõisahoonete ümberehitamise teel.

           Kooli juhatas kuni 1926. aastani Karl Ruut. Tema järel sai koolijuhatajaks Karl Luther ja õpetajaks August Kull. 1928. a muudeti kool 6-klassiliseks, juhatajaks valiti Karl Kurvits, õpetajaks Karl Voldemar Abel. 1931. a sai kooli juhatajaks Eduard Paap, õpetajateks olid Marie Kuus ja Maali Tapfer. 1932. a lahkus Marie Kuus ja asemele valiti Amanda Roomet. 1934. a lahkus Paap ja üheks aastaks määrati juhatajaks Maali Tapfer/Karolin. 1935. a valiti koolijuhatajaks Albert Narusk, õpetajaks tuli tema abikaasa Salme Narusk. 1937. a valiti koolijuhatajaks August Jõgi.

            Mitmeid üritusi korraldasid seltsid: Rahva raamatukogu selts, Koorküla asunike ja talupidajate ühing, Koorküla naiskodukaitse (asutati 1929). Kooli juures tegutsesid laulukoorid ja näiteringid. Kooli saalis näidati 1930. a esmakordselt kinofilmi. 1934. a alustas aktiivselt tegevust maanoorte ring. 5. mail 1935. a asutati Isamaaliidu Koorküla osakond, 1938. a Maanaiste selts.

            Ei pääsenud Koorküla vald ka tulekahjudest. Nii põlesid maha 1927. a Mäe-Laugaste talu tallid, laut ja elumaja, 1928. a Ala-Laugaste mahajäetud elumaja, 1930. a Piiri vahtkonnas 4 vakamaad metsa, 1931. a Järvehansu heinaküün, 1932. a osa  Alliku talu elumajast, 1933. a Asus asuv karjalaut ja küün, 1933. a Antse talu laut (süütas karjatüdruk). 1934. a süttis põlema osa härrastemaja katusest, samal aastal ka 40 ha Läti piiri ääres asuvat metsa. 1935. a põles Laksi talu laut-tall-küün, 1936. a äikese tõttu Mäe-Otikse talu ait, 1939. a Vahtra talu rehi.

          Vargad varastasid lambaid, heinu, vilja, aidakraami, mesilastarusid, jalgratta, raha, jne - piirivalve tegi trahve salakaubavedajatele.