Hummuli sovhoosi Valgjärve osakond.

VAMA.448.1/325-883

Hummuli sovhoos loodi 9. septembril 1946. a Eesti NSV Loomakasvatuse ministri käskkirjaga. Esimeseks direktoriks määrati Mihhail Semjonov. 1960. a oli sovhoosi juhataja Helmut Lend, 1969. a direktor Valter Kamm, 1976. a Hans Tuul, 1977. a Uno Tamm, 1979. a Valter Kamm, 1982. a Arvo Teder, 1986. a Eino Peedel.  Kolhoos „Võit“ ühines Hummuli sovhoosiga 10. märtsil 1970. a. Enne ühinemist jõudis kolhoosi juhatus anda lisatasu 104 kolhoosi liikmele 20018 rubla suuruses summas.

1970. a osakonna „Võit“ ja 1971. a „Valgjärve osakonna“ juhatajaks jäi endine kolhoosi esimees Mihkel Paas. Võidu osakonna brigadirid olid Marie Tiirak ja Vambola Aan, zootehniku k.t. Jaan Valgre, hiljem zootehnik Asta Koik, karjabrigadir Helmi Valgre, raamatupidaja Aili Zilenski. 1971. a on märgitud Valgjärve osakonna preemiat saanud töötajate arvuks 96 inimest.

Sovhoosile läks 1685 ha maad, s. h. 843 ha künnimaad ja 418 ha metsa. Loomadest: 370 veist (neist lehmi 165), 39 siga ja 24 hobust. Lisaks veel 12 elamut, 9 lauta, 3 sigalat, 3 aita, 14 traktorit, 6 veoautot, 1 autobuss, 1 sõiduauto, 2 hobureha, 3 kombaini, 17 vankrit, 18 rege, 4 mootorsaage „Druzba“, jne.

1974. a oli Hummuli sovhoosil kavas alustada Koorküla koolimaja renoveerimisega.

1975. a oli Jeti ühes karjalaudas 203, teises 125 ja Koordil 102 lehma, Jeti noorkarja laudas 205 vasikat. Kui Hummulisse sai valmis 1977. a 806 kohaline lüpsi-karjafarm, siis Valgjärve osakonda jäid ainult noorkarjalaudad: Jeti I, Jeti II, Jeti III, jeti IV ja isolaator. Kokku oli noorloomi 799 (dets. 1977).

1976. a oli Valgjärve osakonnal 118 töötajat. 1980. a oli Jetis 5 noorkarja lauta ca 900 loomale. Utsu talu maadel Valgjärve ääres parandati 99 ha maad. 1982. a oli osakonnal 1019 noorlooma ja 12 hobust. 1984. a parandati Valgjärve lähedal 36 ha maad.  1986. a oli noorkari 6 laudas. 1993.a oli Hummuli majandusühistu 3 osakonnaga: OÜ Hummuli, OÜ Valgjärve ja AS Valve. Arhiivi ei ole jõudnud dokumendid aastatest 1987-1993.