Koorküla metskond

VAMA.816.1/1-33; VAMA.732.1/242, 278, 305, 306

Vaja täiendada

Koorküla metskonnast on esimesed aruanded 1920. aastast. Teada on metsaülemad Ado Riik (1919), Karl Arro (kuni 1929), Jüri Jaanson (1930), August Vaher (1933), Villem Soots.

1935. a nimetati Taagepera metskonnaks.

Enne 1956. a olid metsaülemad Aksel Kattai ja Taavet Vinogradov, viimane andis ameti üle Valve Kenderile. 1957 a oli metsaülem August Kuusik ja 1957. a tagasi Valve Kender. 1958. a Jaan Runtel. Hiljem oli ligi 40 aastat metsaülemaks Voltveti metsakoolis õppinud Feliks Parts.

1956-58. a oli 9 vahtkonda: Mekro – metsavaht Lembit Pällin, Koorküla – Johannes Arak, Valgjärve – Boris Lahk, Piiri – Ernst Riit, Nihujärve – Uno Johanson, Aitsaare – Endel Päss, Mõtuse – Richard Schüts, Tinussaare – Aldo Teemant ja Soe – Hans Järlov.

1992. a oli metskonnal 8 vahtkonda: Mõtuse, Mõistuse, Tolljärve, Aitsaare, Nihujärve, Valgjärve, Koorküla ja Piiri. Nendest moodustati 2 jaoskonda. Metsaülem oli Margus Noorkõiv, abi Olev Raide ja raamatupidaja Asta Raide. 1996. a viidi osa Holdre metskonnast Koorküla alla, Valga metskonnalt liideti juurde Soe ja Tin(n)us(s)aare vahtkonnad. 1996. a oli metskonna suurus 6200,7 ha. 1997. a oli töötajaid 22. Taimlaid (puukoole) oli mitmel pool: Aitsaare, Jaki, Valgjärve, Piiri, Koorküla, Mekro, Vastseveski, jne. 1998. a lõpus andis Margus Noorkõiv metskonna vara ja asjaajamise üle Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) direktorile Andres Onemarile. 14. aprillil 2000. a kinnitati Koorküla metskonna üleandmine Valga metskonnale.