Koorküla Kaitseliit

Ajaleht „Lõuna-Eesti“ 29.05.1926, 16.02.1927, 18.04.1928, 15.08.1929, 4.01.1935.

ERA.810.1.70 - ERA.810.1.157/30-35 - ERA.810.1.158/130-137 - ERA.810.1.159/19,20

Vaja täiendada.

Eesti Kaitseliit asutati 11.11.1918. a. Ülemaks kindralmajor Ernst Põdder. Viljandi ja Viljandi maakonna ülemaks oli Eduard-Alfred Kubbo. 1919. a koostati kaitseliitlaste nimekirjad. Järgmistel aastatel kaitseliidu töö tasapidi vaibus, kuid pärast punaste mässu 1924. aastal asutati kaitseliidud uuesti.

Koorküla valla kaitseliitlaste nimekiri koostati 14.04.1919. Alla on kirjutanud valla kaitseliidu ülem Aleksander Mühlberg. Ta võttis hiljem uueks perekonnanimeks Kauri. Temast on ka lühike lugu kodulehel isikute juures.

Nimekiri koosneb kolmest osast: I grupp 16-45. a mehed, II grupp 46-60. a mehed ja III grupp vabastatud mehed. Kokku on nimekirjas 122 meest: vastavalt grupile 65, 33 ja 24. Iga mehe nime juures on ka tema amet. Nii on kirjas kingsepp Juhan Mikk, kooliõpetaja Karl Ruut, metsaülem Ado Riik, metsavahid Johan Märtson ja Jüri Riik, mõisavalitsejad Oskar Ackel ja Aleksander Mühlberg, vallasekretär Ernst Pulk, veskipidaja Hugo Hansen, 44 põllutöölist ja 55 põllumeest. 122 mehest olid tsaariarmees teeninud 44: jalaväes 27, tagavara polgus 5, kindluse polgus 2, kütipolgus 2, suurtüki divisjonis 2, šapöörina 2, jne. Kõige kauem, 9 aastat, teenisid Aleksander Mühlberg ja Karl Oherjus, 7 aastat Pärtel Sotnik, 5,5 aastat Rits Eermann ja 5 aastat Hendrik Pulk ning Villem Johanson. Nimekirju parandati ja täiendati 1920. aastal kaks korda.

Uuesti loodi Kaitseliit Koorkülla 18.12.1924. a. Juhatuse liikmed olid: Järvekülg, J. Vuin, Karolin. 1925. aasta aruannet kandis ette rühma pealik Jaan Vuin. Juhatusse valiti Villem Soots, Herman Kulkin ja Joh. Nirk, asemikkudeks A. Püvi ja Ilves. Revisjonikomisjoni liikmeteks valiti O. Sotter, K. Karolin, ja Otto Treu, asemikkudeks J. Liiv ja Aug. Kirsipuu. Hiljem korraldas Kaitseliit mitmeid pidusid Koorküla koolimajas. 1928. aastal said juhatusse: V. Soots,  J. Mihkelbaum, A. Püvi ja revidentideks kõik vanad tagasi.

Pühapäeval 25. augustil 1929. a korraldasid  Hummuli ja Koorküla valla kaitseliidud rühmade vahelise laskevõistluse Soe laskeplatsil. Pilt osavõtjatest Elmar Maasiku fotokogust.

Koorküla ja Hummuli kaitseliit.jpg 

1930. a valiti endine juhatus terves koosseisus: Villem Soots, Arnold Püvi ja Johan Mihkelbaum tagasi. Revisjoni komisjoni valiti Oskar Sotter, Jaan Tiivel ja Ado Vorst.

1935. a tähistati 10 aastapäeva. Väljavõte ajalehest „Aktuse vaimuliku osa pidas kohaliku koguduse köster ja malevkonna pealik Karl Tuvike. Kompanii tegevusest andis ülevaate pealik Vuin. Kaitseliidu, kodukaitse ja noorkotkluse ülesannetest ja eesmärkidest kokkuvõtliku kõnega esines maleva pealik kol.-ltn. Hiiob. Tervitusi ütlesid kohalik vallavanem Inno ja Holdre vallavalitsuse ja üksiku rühma poolt vallasekretär Luukas, kes kompaniile üle andis nende ühiskodu kaunistamiseks riigi sini-must-valge lipu ja vabadusevõitluse juhi ja kl. vanematekogu esimehe kindral Laidoneri reljeef rinnakuju.  Üldiselt oli aktus meeleolukas ja lõppes võimsa riigihümniga“.