Henrik Moorson 50-aastane

Täna pühitseb Eesti Ajakirjanikkude Liidu esimees Henrik Moorson 50. sünnipäeva ja  20. ajakirjandusliku tegevuse juubelit.

Juubilar on sündinud 11. novembril 1880. a Helmes Koorküla mõisa vanas viinakojas.

Henriku koolipõlv algas 10 eluaasta lävel. Kõigepealt Koorküla vallakoolis – kaks talvet, siis Valga eesti koguduse kirikukoolis kaks aastat ja Valga linnakoolis kolm aastat. 1897. a sügisel astus H. Treffneri gümnaasiumi, käis seal neli aastat ja 1901. a kevadel tegi Tartus, kroonugümnaasiumi ees küpsuseksami. Sama aasta sügisel astus tartu ülikooli arstiteaduskonda, olles kogu üliõpilaspõlve ka Eesti üliõpilaste Seltsi liige.

Ajakirjanduse põllule H. Moorson asus 1911. a novembris, „Meie Aastasaja“ toimetusse, missugune leht ilmus Tartus Karl Menningi, Lui Oleski ja Ants Simmi toimetusel. Järgneva aasta kevadel tuli üle „Postimehe“ toimetusse. „Postimehe“ toimetuse tööst H. Moorson võttis osa 1917. aastani, kirjutades sõja ajal poolteist aastat vastutava toimetajana lehele alla. Kui 1917. a lõpul enamlased „Postimehe“ sulgesid, läks Moorson üle „Maaliidu“ toimetusse, hiljem „Kaja“ juurde, kus töötab tänaseni.

Olles juba aastaid Eesti Ajakirjanikkude Liidu juhatuse liige, pandi möödunud kevadel tema peale ka liidu esimehe kohustused.

Ei ole palju neid, kes ajakirjaniku elukutset pidades on astunud üle 50. eluaasta. Ajakirjaniku amet on raske. Paljud on põgenenud siit. Kes riigiteenistusse, kes mujale, kus olevik ja tulevik paremini kindlustatud.

Üks neist vähestest, kes viiekümnenda verstapostini ajakirjanikuna rahva teenistuses seisnud, on tänane juubilar.

Meie teed on läinud lahku. Moorson on leidnud uue kodu teises talus, kuigi tema tööala – välispoliitika – on jäänud endiseks. Kuid lahkuminekutele vaatamata ta on jäänud selleks, kes oli aastate eest.

Moorsoniga on kokku puutunud vist küll iga eesti ajakirjanik. Tema heasüdamliku ja avameelse tegevuse tunnistajaks on olnud paljud.

Moorsoni eriline teene ajakirjanikkude peres seisabki just selles, et ta on osanud ühiseks pereks kokku liita lehemehed – vaatamata ilmavaatelistele lahkuminekutele, vaatamata sellele, missuguse ajalehe juures ajakirjanik teenib. Moorsoni enese tegevus on siin elavaks eeskujuks. Tema lepitav vaim on nii mõnegi arusaamatuse ära hoidnud.

Tema tähtpäeval ruttab iga ajakirjanik oma vanemale ametivennale õnne soovima. Selle sooviga ühinemiseks on põhjust ka laiemal hulgal – kelle teenistuses Moorson juba 20 aastat seisnud.     B.K.

„Postimees“ 11.11.1930 lk4

Hendrik Murdu (Moorson) isa Rits Moorson oli mõisa tööline, hiljem talurentnik. Ema Maret Sotnik. Abikaasa Marta Allmann elas Koorküla vallas 1889-1891. Hendrik õppis Valga kirikukoolis 1891-1894, Valga linnakoolis 1894-1897, Treffneri Gümnaasiumis 1897-1902, Tartu Ülikoolis meditsiini 1901-1906. Meie Aastasaja toimetaja 1911-1913, peatoimetaja 1913-1918, Maaliidu, Kaja ja Uue eesti toimetaja 1918-1940. Lahkus Saksamaale 09. 1944. A. Surnud 5.03.1946.a Dresdenis.

Eesti biograafiline andmebaas ISIK