Konstantin Edmund Treffner 

Tõrva kirik-kammersaalis toimus järjekordne kohtumisõhtu sarjast «Juured». Seekord oli kõne all teeneka koolimehe Konstantin Treffneri elu ja tegevus. Konstantin Edmund Treffner sündis 1885. aastal Viljandimaal Helme kihelkonnas Koorküla vallas Jeti kõrtsis. Kuna Treffnerid on Eesti hariduselus väga tähtsat rolli etendanud, otsustas Tõrva kirik-kammersaali tegevdirektor Ilmar Kõverik nende kuulsate meeste juurteni kaevuda.

«Mul on olnud au istuda sellelsamal ametitoolil, kus istus kuulus Konstantin Treffner,» alustas kooli direktor ja ajaloolane Allan Liim. Eestlastele pandi perekonnanimeks Treffner kahes paigas. Need olid Sangaste ümbrus ja Tuhalaane mõis.

«Sangaste kandi Treffnerite kodu oli Kuigatsi mõisas Tõnu külas,» jätkas Liim. Ta kõneles, et 1795. aasta hingeloenduse ajal abiellusid sulane Jaan ning teenija Ann-Katre. Kui nendest alates liine edasi ajada, jõuamegi Hugo Treffnerini, kes sündis 1845. aastal.

Treffnerid olid ärksa vaimuga talupojad. Sellepärast said nad mõisas peenemaid ametikohti. Ka majanduslikult jõuti heale järjele. Plusspooleks on see, et nad aitasid täiendada maaharitlaste hulka. Teisalt aga soodustasid kadakasaksluse levikut.

Konstantin Edmund Treffner õppis Koorküla vallakoolis ja Paide linnakoolis. Edasi täiendas ta oma teadmisi Hugo Treffneri 1. järgu erakoolis. 1905. aastal sooritas koduõpetaja eksamid ning sai töökoha sealsamas Hugo Treffneri erakoolis.

Ülikooli lõputunnistuseni jõudis ta alles 1917. aasta kevadel. Samal aastal valiti ta Hugo Treffneri eragümnaasiumi juhatajaks. Sellel ametipostil töötas pedagoog 23 aastat.

«Konstantin Treffner suutis oma koolis nende aastatega palju head ja kasulikku korda saata,» märkis Liim. «Esimene ja kõige kiirem asi oli kehtestada kooli õppekeeleks eesti keel. Selle saavutas ta juba 1918. aastal.»

Järgmine suurem töö oli koolile uute ruumide muretsemine. 1919. aasta veebruaris koliski kool Tartu kesklinnas Rüütli tänavas olevasse majja.

Kõneleja väitel oli siiski teha veel palju. Vaja oli koostada uued eestikeelsed õppekavad, leida haritud kaader, muuta hariduse sisu kaasaegsemaks.

Konstantin Treffner oli nii silmapaistev koolijuht, et valiti põhitöö kõrvalt isegi haridusministriks. Kui esimesel detsembril 1919 avati eestikeelse õppekeelega Tartu Ülikool, pöördus mees rahva poole haridusministrina.

Treffner oli Eesti Kooliõpetajate Liidu esimees, riikliku küpsuse ja täiendkoolituse sektori esimees, toimetas skautide ajalehte, andis välja matemaatikaõpiku koos metoodilise kirjandusega jne. Tema algatusel töötati välja ning võeti vastu uus algkoolide seadus.

1940. aastal pidi Konstantin Treffner Tartust lahkuma. Kuni oma surmani 9. detsembril 1978 töötas ta mitmes Tallinna õppeasutuses matemaatikaõpetajana.

Treffner oli härrasmees kõige paremas tähenduses. Ta oskas õpilasi vaos hoida ja tööle panna. Tema kooli lõpetanud jõudsid elus edasi.

 

Ene Puusepp

Postimees 7.10.2005

 

Koolitegelane Konstantin Treffner sündis 13.10.1885 a Koorküla vallas Valgamaal.

Vanemad – puusepp Wilhelm Theodor Treffner ja Mari Regori. Abielus Ella Välk´iga 1913 a. Õppis Helme vallakoolis, Paide linnakoolis 1896-1901, Hugo Treffneri gümnaasiumis Tartus 1901-1905, õiendas küpsuseksami ja matemaatika koduõpetaja eksami Tartus1905, lõpetas Tartu Ülikooli füüsika-matemaatika teaduskonna 1917 a, H. Treffneri Gümnaasiumi õpetaja ja kasvataja 1906-1913, juhataja 1917 a-st. Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasiumi õpetaja 1916-1917, haridusminister J. Tõnissoni kabinetis 1919-1920. Tartu Pedagoogilise Seltsi asutajaid 1907 ja juhatuse liige, võttis osa selle seltsi ülevenemaalisest matemaatika kongressist 1912. Eesti Kooliõpilaste Kaskliidu esimees1917-1919, hiljemini Eesti Õpetajate liidu juhatuse liige, liidu esindajana võttis osa I ülevenemaalisest õpetajate kongressist Peterburis 1917, võttis Tartu esindajana Saksa okupatsioonivõimudelt koolivalitsuse üle 1918 a, olnud Tartu Eesti Õpetajate Seltsi esindaja Tartu haridusnõukogus, Tartu koolivalitsuse esindajana Naisühingu käsitöökooli kuratooriumis, üleriikliku skautide maleva peavanem, Tartu skautide maleva vanem, Tartu õppurmalevkonna juhatuse liige, Tartu keskkoolide juhatuskogu mõtte algatajaid ja juhataja 1921 a-st, riikliku küpsus- ja täienduseksamite komisjoni juhataja 1922 a-st, võtnud osa I Balti riikide õpetajate kongressist Riias 1925 Eesti delegatsiooni juhina ja referendina, juhatanud mitmeid Eesti õpetajate kongresse. Olnud ajakirjade „E. Skout“ ja „Tõusmed“ vastutav toimetaja ja mitme matemaatika õpiraamatu kaasautor. Alaline asukoht Tartu.

 

 Eesti avalikud tegelased 1932 lk348