Anrepid Koorkülas

Vaja täiendada!

Transehe-Roseneck, Astaf von: Genealogisches Handbuch der livländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1929] Anrep lk 1-3

Der erste in Livland erscheinendenTräger des Namens war Goswin Anrep, der 1470 und in den folgende Jahren vom Deutschen Orden mit Soor bei Walk und der Wacke Hummel in Helmetschen Gebiete belehnt wurde.

Goswin Anrep hatte zwei Söhne, die Stister zweier Linien. Von Johann Anrep stammen die Anrep auf Hähl in Estland, die in zweiten hälste des 17. Jahrhunderts ausstarben, ferner die Anrep auf Soor, die gegenwärtig noch in Schwedwn blühen, und ein bereits frühzeitig in Oesel abgestorbener Zweig. Wahrscheinlich gehören auch noch zu dieser  Linie verschiedene Anrep, die sich im 16. Jahrhundert im Dörptschen Piltenschen und Rositenschen Gebiete finden, und die wir in die Stammtafel nicht einreichen könne. Der zweite Sohn Goswins Aliff oder Alofs erwarb zu Beginn des 16. Jahrhunderts die Güter Korküll und Assikas im Helmetschen Gebiet, von denen ersteres bis Ende des 17. Jahrhunderts letzteres bis Ende des 18 Jahrhunderts im Besis seiner Nachkommen blieb.

Die Söhne von Aliffs I, Enkel Johann III Anrep; Helmich II und Aliff IV gründeten die Häuser Korküll und Assikas. Das Haus Korküll starb mit Helmichs II, Enkel Wolf Heinrich II nach 1742 aus; das Haus Assikas blüht in einem Zweige noch heute.

Wolf Heinrich II aus Korküll, Oberst der Livl. Adelsfahne, 1679 bei Tilsit…siel soldatentot.

Esimeseks Anrepite nimekandjaks Liivimaal oli Goswin Anrep, kellele Saksa Ordu andis 1470. a ja järgnevateks aastateks teenete eest Valga lähedal asuva Sooru ja Helme piirkonnas asuva Hummuli mõisa.

Goswin Anrepil oli kaks poega. Esimene, Johann pani aluse Ingliste suguvõsa liinile, kes 17. sajandi teisel poolel välja surid. Edasi Sooru Anrepid, kel on Rootsis tugev haru ja veel juba ammu Saaremaal väljasurnud haru. Tõenäoliselt kuuluvad sellesse liini veel erinevad Anrepid, keda on leida 16. saj Tartu, Piltene ja Rezekne aladel, keda me ei oska sugupuu tabelisse sisse kanda. Goswini teine poeg Aliff (või Aleff) omandas 16. saj alguses Koorküla ja Ala mõisad Helme aladel, nendest jäid esimene kuni 17. saj ja teine 18. saj lõpuni tema järeltulijate valdusse.

Aliff I pojad, pojapoeg Johann III Anrep, Helmich II ja Aliff III rajasid Koorküla ja Ala harud. Koorküla haru suri välja pärast Helmich II  ja lapselapse Wolf Heinrich II surma 1742.a , Ala haru on alles veel tänapäeval. Wolf Heinrich I Koorkülast, Liivimaa aadlilipkonna ülem sai surma sõjamehena Tilsiti lähistel 1679.a.

Lisa: Suguvõsa vanim teadaolev esindaja Liivimaal oli Goswin von Anrep, kes 1470.a. sai Saksa ordult lääniks Helme piirkonnas asunud Hummuli ja Valga lähedalt Sooru mõisad. Eelmise poeg Aliff  Anrep (u. 1513-1542) sai 1514. aastal lääniks Koorküla (Korküll) ja Ala (Assikas) ning pani aluse Koorküla liinile. Hupeli andmetel läänistas ordumeister Plettenberg Allif Anrepile Koorküla mõisa 1530. a. Vanim Rootsi kataster 1601. aastast mainib Aliff  ja Johann Anrepit Helmes.

ftp://195.80.111.130/pub/FTP/Mart/K2rstna_09_2009_pdf_d/Kaerstna_txt.pdf

Goswin (Christoph) Anrep

http://wc.rootsweb.ancestry.com

Goswin Anrep tuli Liivimaale 1470. aastal, saades Hummuli ja Sooru mõisate omanikuks (1470-1501). Abikaasa  N. N. von Zweiffeln. Neil oli kaks poega: Johann I, Ingliste mõisnik (1500-1550), abikaasa  Wilmot Schwarzhoff ja Aliff I. 1518. a läänistatakse Koorküla mõis ja maad Aliff Anrep'ile.

Hupeli andmetel läänistas ordumeister Plettenberg Allif Anrepile Koorküla mõisa.

Nähtavasti oli Johann von Qwernem'il (Kwerne) , eelmise pojal (Helmolt v. Qwernemi poeg), siiski rohkem õigusi läänistatud küla ja mõisa kohta, sest 1530. a on Aliff Anrep sunnitud temalt sama valduse omandama ostu teel.

Aliff  I on märgitud Koorküla ja Ala mõisa omanikuks 1518(13)-1542. Aliff I oli abielus kaks korda: 1. abikaasa oli Anna von Quernen, poeg Helmich I, 2. abikaasa Anna von Benten,  poeg Aliff  III. Koorküla mõis läks aastateks 1542-1553 Helmich I- le.

Helmich I  abikaasa oli Birrit Weszler. Helmich I poeg Johann III, Koorküla mõisa omanik 1586-1626.

Johann III abikaasa oli Dorothea von Medem, nendel oli kolm poega: Helmich II, Magnus, Aliff IV, Helmich II  oli Koorküla mõisa omanik 1622-1623.

Helmich II abikaasa oli Dorothea von Maydell. Nendel oli poeg Johann IV.

Johann IV oli Koorküla mõisa omanik aastatel 1641-1670. Abikaasa Gerdruta Magelona von Wersabe. Nendel oli poeg Wolf Heinrich  I.  

Wolf Heinrich I oli Koorküla mõisa omanik 1664-1679.  Wolf Heinrich I abikaasa oli Anna Dorothea Freiin von Ungern-Sternberg. Nende poeg Wolf Heinrich II.

Wolf Heinrich II von Anrep +1744, tema abikaasad olid Margaretha Dorothea von Anrep (isa Axel von Rosen) ja Sophia Margaretha Freiin von Ungern-Sternberg. Sophia  esimene abikaasa oli Heinrich Johann II Freytag von Loringhoven, lapsed Karl Johann Freytag von Loringhoven (Koorküla ja Asu mõisa omanik 1732-1759) ja Konrad Adolf Freytag von Loringhoven. Nii et Karl ja Konrad olid Heinrich Anrepi kasupojad.

Geni: Björn Finne, Björn G.-A Finne, Peter Trefilov, Henn Sarv, Ulf Olof Landeberg, Lalju Vasiljev Metev, Leif Ekmann, Douglas Rolf Andersen, Schrister Lyrholm, Pekka A. E. Husgafvel, Pavel Fock, jt