Nemad vastutasid Postimehe sabade eest

 

05.06.2007 00:01
Olaf Esna 

Korduvalt on lühemat aega väljaandjana, aga pikalt vastutava toimetajana lehele alla kirjutanud õpetaja, ajakirjanik ja ärimees Jaan Karu, kes sündis 3. juulil 1873 Valgamaal Koorküla vallas kandikohapidaja pojana. Kihelkonnakooli õpetaja kutseeksami sooritas ta Pärnu linnakooli juures. Oli abiõpetaja Holdre vallas 1891, õpetaja Kärstna vallas 1891-1892, Hummuli vallas 1892-1895, Riidaja mõisas 1895-1897, Audru kirikuvallas 1897-1906. J. Karu asutas 1902. aastal Pärnus raamatukaupluse.

Juba 1905. aastal oli ta Postimehe Pärnu väljaande tegelik kokkukirjutaja ehk tegevtoimetaja, sest Tõnissoni vennaksed asusid ju Tartus ja olid ainult vastutajad.

Aktiivse ühiskonnategelasena on J. Karul olnud palju ameteid: Audru karskusseltsi asutaja ja esimees 1901-1906, Pärnu Eesti kooliseltsi asutaja ja juhatuse liige 1906-1914, Pärnu majandusühisuse asutajaliige, kindlustusseltsi Eesti Pärnu osakonna asutaja ja juhatuse liige aastast 1911, Pärnu laenu-hoiu ühisuse nõukogu liige, Endla seltsi juhatuse liige, Pärnu majaomanikkude seltsi esimees selle asutamisest peale, Pärnu Ühistöö esimees, Eduerakonna, hilisema Rahvaerakonna Pärnu osakonna asutajaliige, esimees ja abiesimees 1906-1920, Pärnu linnavolinik 1917. aastast, Pärnu väikekaupmeeste ühingu asutajaliige ja esimees 1930. aastast. 1929-1935 oli H. Laane nimelise trükikoja omanik.

Ajakirjanikuna oli J. Karu vaheda sule ja terava ütlemisega. Seepärast saigi Jaan Karust Eesti esimese allegoorilis-satiirilise lühimängufilmi ”Karujaht Pärnumaal“ (1914, Johannes Pääsuke) peategelane. Filmi näitamine oli Pärnus keelatud, seega oli see ka esimene Eesti keelatud film.

Jaan Karu arreteeriti 14. juunil 1941 ja suri eeluurimise all olles 26. märtsil 1942 Sverdlovski oblastis Sevurallagis.

Jaan Karu sünnikohaks on Koorküla Jeti.

Isa Aadu ja ema Mari.

Varem elasid Aadu Karu ja Mari (Juhanson) Linsi talus.

EAA.1296.181/20

EAA,1296.1.424/158