Koorküla ja selle ümbruse järved
Koorkülas ja selle lähemas ümbruses on 23 järve.
Andmed raamatutest:
„Eesti järved“ 1968
Aare Mäemets „Eesti NSV järved ja nende kaitse“. Tln., 1977
Aare Mäemets „Eesti järvi“ 1979
Sulgudes mõõdud kaasaegsete kaartite järgi.
|
|
Pikkus |
Laius |
Sügavus |
|
Jääva järv |
410 (390) |
70 |
7 |
|
Kadastiku järv |
380 |
280 (230) |
13,6 |
|
Kiisjärv |
350 (330) |
120 (100) |
? |
|
Koorküla Mudajärv |
100 |
80 (70) |
? |
|
Konnajärv |
(50) |
(40) |
? |
|
Kuulja järv |
430 (350) |
240 (200) |
1,5 |
|
Laanemetsa järv |
430 (400) |
120 (115) |
4,5 |
|
Lasa järv |
520 (480) |
320 |
4,6 |
|
Linaleo järv |
140 (115) |
70 (90) |
6,5 |
|
Mudajärv |
(95) |
(40) |
? |
|
Nihu järv |
480 (450) |
210 (200) |
4 |
|
Nihu Mädajärv |
180 (150) |
70 (65) |
? |
|
Nihu Väikejärv |
80 (100) |
60 (65) |
? |
|
Petajärv |
440 |
120 (115) |
25 |
|
Piirijärv |
240 |
140 |
? |
|
Pikre järv |
890 |
190 (200) |
17 |
|
Pisike Nihujärv |
(40) |
(30) |
? |
|
Roksi järv |
300 |
130 (125) |
7 |
|
Saudikjärv |
190 (180) |
110 (100) |
? |
|
Udsu järv |
490 (507) |
170 (178) |
30,25 |
|
Valgjärv |
1270(1200) |
620 |
26,8 |
|
Vilgjärv |
290 |
110 (120) |
6 |
|
Virtsjärv |
520 (490) |
280 (250) |
10 |
Koorküla järvede linnustikust (19 järve)
Kolmel aastal (1991, 1992, 1993) tegin ringi peale 26-le Tõrva ja Koorküla järvele. Eesmärgiks oli üles märkida kuuldud ja nähtud linnud, kelle elupaigaks on vesi, roostik ja soostunud kaldad. Lisaks märkisin üles linnud, kes valisid pesitsuspaigaks järve kaldavööndi 50 m piires. Loenduse ajaks jäi ajavahemik 28. maist 24. juunini. Järvedele tegin ringi peale võimalikult veepiiri lähedalt.
Jääva järv
Jääva järv asub Koorkülas, Valgjärvest umbes 1,5 km loodes. Järvest 250 m läände jääb Õhne jõgi. Järv on pikliku kujuga. Läänekaldal on õõtsik, idakaldal aga tõeline padrik. Umbes pool ringi ümber järve on raske läbida. Järve lähedal on talu. Järvele on ehitatud 2 silda, põhjaotsa jääb kraav. Linnud: hallhaigur, sinikael-part, sõtkas, kõrkja-roolind.
Kadastiku järv
Kadastiku järv asub Koorküla metsas, Valgjärvest 1 km lõuna poole. Järv on suhteliselt ümmarguse kujuga. Järve ümber on mets. 1/3 on sellest kaasik, 1/5 noor segamets. Järvele ringi peale teha on kerge. Linnud: hallhaigur, piilpart, sõtkas, kõrkja-roolind, rootsiitsitaja.
Kiisjärv
Kiisjärv asub Valgjärvest 300 m lõuna pool. Järv on pikliku kujuga ja ümberringi on mets. Kallast piirab 2-4 m laiune õõtsik. Üks kraav ühendab Kiisjärve Valgjärvega, teine Saudikjärvega. Ringi ümber järve on päris raske läbida. Väikesel järvel on veelinnul raske pesitsuskohta leida, kuid 1993. a nägin sinikael-parti 6 pojaga. Linnud: hallhaigur, sinikael-part.
Koorküla Linaleojärv
Järv asub Petajärvest 300 m kagu poole, teisel pool Koorküla-Käärikmäe teed. Järve põhjaotsa läbimine on raske. Ümber järve on 5-15 m laiune õõtsik. Üks lai kraav. Linnud: hallhaigur.
Koorküla Mudajärv
Koorküla Mudajärve lähedal asuvad Kuulja ja Linaleojärv. Ta jääb teest umbes 300 m kaugusele, asub metsa sees ja on üpris keeruline üles leida. Väike järv, veepinda umbes 70X100 m, kaetud vetikatega. Kohati näha valget vesiroosi. Ümber järve on 5-15 m laiune õõtsik, kõndida tuleb kaugemal. Tuleb ületada 5 kraavi. Arvatavasti kasvab järv kiiresti kinni. Kalade kohta andmed puuduvad, kuigi vana paat näitab, et millekski seda kasutati. Linnud: sinikael-part.
Koorküla Valgjärv
Koorküla Valgjärv asub Tõrvast 10 km lõuna pool ja on ümbruskonna suurim ja ilusam järv. Kujult sopiline, mitmete väikeste „lahtedega“. Suuremaks on Udsu või Linaleo ots, väiksemad Saare, Kiisjärve ja Valgre. Järve ümber on kõrged kaldad ja rada hea läbida. Raskem on ainult võssakasvanud järve Udsupoolne ots. Järvel on 1 väljavooluga kraav ja 2 sissevooluga. Linnud: järvekaur(17.06.1993), hallhaigur, sinikael-part, sõtkas, metstilder, vihitaja, kalakajakas, jõgitiir, jäälind, kõrkja-roolind.
Kuulja järv
Kuulja järv on Tõrva linnast 7 km lõuna pool. Kaardi järgi on järve pikkus 400 m ja laius 300 m, seega üpris ümmargune. Tegelik veepeegel on aga palju väiksem – vastavalt 200 ja 100 m. Kinnikasvava järvele ringi peale teha on väga raske. Teele jääb 2 laia ja 2 kitsast kraavi. Pehmel pinnasel tuleb karta läbivajumist. Kohati on kõrget pilliroogu. Kuna järv on madal ja taimestikurohke, sobib see paljudele lindudele pesitsemiseks. Järve ümber on kaasik, rabamännik ja võsa. Pehmed kaldad on veepiirist 20-40 m kaugusele. Põnev oli kuulata väikehuigu isalindu häälitsemas. Linnud: hallhaigur, sinikael-part, sõtkas, väikehuik, naerukajakas, kõrkja-roolind, tiigi-roolind, rästas-roolind, rootsiitsitaja. Praegusel ajal lisaks kühmnokk-luik ja mustviires.
Laanemetsa järv
Laanemetsa järv asub Valgjärve lähedal, viimasest 600 m ida pool. Pikk (430 m) ja kitsas (120 m) järv. Põhjakaldal tihe võsa, läänekaldal 5-20 m laiune õõtsik. Ringil ümber järve tuleb ületada 3 kraavi. Linnud: sinikael-part, sõtkas, kõrkja-roolind.
Lasa järv
Lasa järve annab üles otsida Koorküla edelaservast. Läti Vabariigi piir jääb 1 km kaugusele. Järve äärde saab Holdre-Omuli teelt või läbi Koorküla mõisa, tee kulgeb piki Õhne jõe vasakut kallast. Järv koosneks nagu kahest osast, mis on ühendatud kitsa kanaliga. Järve ümber on rabamännik, kerge läbida, ületada tuleb lai kraav. Sinikael-part oli järvel 6 pojaga. Linnud: hallhaigur, sinikael-part, sõtkas.
Nihu järv
Järve äärde saab mööda korralikku teed Aitsrast või Jakilt. Metsas asuva järve põhjakallast on päris raske läbida, teele jääb 2 kraavi, millest üks on päris lai. Õõtsiku laius on 5-10m. Linnud: sinikael-part, sõtkas, metstilder, kõrkja-roolind, rootsiitsitaja.
Nihu Mudajärv
Nihu järvest 2 km itta ja metsateest 400 m kaugusele jääb Nihu Mudajärv/Mädajärv. Kaardi järgi on järve pikkus 180 m ja laius 70 m, tegelik veepeegel on vähenenud vastavalt 80 ja 30 meetrini. Soostunud osa on üldse 350 m pikk ja 150 m lai. Õõtsik on 40-70m lai. Järve piirab peamiselt kuusemets, teele jääb üks lai kraav. Järv kasvab kinni. Linnud: hallhaigur, sinikael-part, sõtkas, sookurg, kõrkja-roolind.
Nihu Väikejärv
Järve äärde saab läbi metsavahi talu maade. Järv on tõesti väike, ringi jõuab teha 12-15 minutiga. Tuleb ületada 2 kraavi. Pilliroog ümber järve sobis pesapaigaks 2 paari kõrkja-roolinnule. Linnud: sõtkas, kõrkja roolind.
Piiri järv
Nagu nimigi ütleb, asub järv Eesti-Läti piiril. Eesti poolele jääb väike põhjaots. Metsajärve kaldale on ehitatud saun ja sild. Rada ümber järve on kerge läbida. Linnud: punapea-vart, sõtkas.
Pikre järv
Järve äärde saab Koorküla-Aitsra teelt. Kitsas ja pikk järv. Lähedal on Roksi järv, Vilgjärv ja Kuulja järv. Kohati on rada raske läbida, eriti kirdeotsas. Teele jääb 1 lai ja 3 kitsast kraavi. Järve kaldal on palju kuivanud leppi, kus märkasin kuldnokkade ja tihaste pesi. Palju pilliroogu sobib kõrkja-roolindudele. Järve ääres on paar ujumiskohta, mitmeid sillakesi ja suvila. Linnud: hallhaigur, sõtkas, jõgitiir, kalakajakas, kõrkja-roolind (6 paari), rootsiitsitaja.
Roksi järv
Roksi järv on kohe Pikre järve kõrval. Järv on oakujuline ja rada ümber järve normaalselt läbitav. Tuleb ületada üks lai kraav. Linnud: hallhaigur, kõrkja-roolind (4 paari), rootsiitsitaja.
Saudikjärv
Koorkülas asuv väike metsajärv jääb metsateest veidi kõrvale, lähedal on Kadastiku järv. Järve ümber kasvab palju kaski, rada kerge läbida. Ületada tuleb kaks laia kraavi. Linnud: metstilder.
Udsu järv
Udsu järv asub Koorkülas Valgjärve lähedal. Ta on üks Eesti sügavamaid (26,5 m). 20-30 aastat tagasi oli ringi ümber järve kerge läbida, nüüd on pool maad tõeline džungel. Teele jääb üks lai ja kaks kitsast kraavi. Linnud: hallhaigur, sinikael-part, sõtkas, kalakajakas.
Vilgjärv
Vilgjärv asub Koorkülas Pikre ja Kuulja järve lähedal. Lõuna ja idakaldal on metsa, põhjapoolses osas põld. Osa kallast oli raske läbida, teele jäi üks lai kraav. Järve ääres on paar kohta kohandatud kalapüügiks. Linnud: sinikael-part, sõtkas, metstilder, kõrkja-roolind.
Virtsjärv
Virtsjärv asub Aitsra pool. Ühel pool järve on talu, teisel pool Koorküla metskond. Ümber järve on enamuses kaasik ja pool teed kerge läbida. Ilus selge veega järv, kaks paadisilda. Linnud: sõtkas, kõrkja-roolind, rästas-roolind, rootsiitsitaja.
Kokkuvõte: veekoguga seotud liigid (18)
|
Hallhaigur |
Vihitaja |
Sookurg |
|
Kõrkja-roolind |
Jäälind |
Naerukajakas |
|
Piilpart |
Järvekaur |
Tiigi-roolind |
|
Rootsiitsitaja |
Metstilder |
Rästas-roolind |
|
Sinikael-part |
Kalakajakas |
Punapea-vart |
|
Sõtkas |
Jõgitiir |
Väikehuik |
Rein Mikk „Tõrva ja Koorküla järvede linnustikust“ Hirundo 1 / 1994